Optometrist lükkab ümber 4 silmadega seotud iganenud müüti

Lastel võib olla tarvis raviprille sageli vahetada, sest prillid võivad väikseks jääda või muutub prillide tugevus. Foto: Panther Media/Scanpix

Silmade heaolu ja tervisega on seotud palju müüte, mis jõudsasti rahva seas ringlevad ning mille murdmiseks tuleb kõvasti vaeva näha. Sellegipoolest on vahel keeruline kedagi ümber veenda, sest uskumise jõud on suur, kirjutab optometrist Agnes Lill Regionaalhaigla ajakirjas.

1. «Laisad silmad». Üks müüt, mis ringleb lapsevanemate seas, seisneb selles, et lapsele kardetakse lasta välja kirjutada õige tugevusega prille ning neid hiljem välja osta, kuna arvatakse, et sel juhul muutuvad silmad laisaks ja järgmisel kontrollil on tekkinud veelgi suurem miinus. Selles suhtes on pelgajatel õigus, et tõepoolest ongi silmi uuesti kontrollides lühinägevus tõenäoliselt edasi arenenud, kuid mitte prillide kandmise tõttu. Lapseeas suureneb miinus seepärast, et nii inimene kui ka silm kasvab. Mida pikemaks venib silm, seda suuremaks muutub miinus ning seda pidurdada pole paraku võimalik. Prillide kandmisega miinuse suurenemist peatada ei saa ning prillide mittekandmisega ei tehta samuti midagi head.

Kui laps ei kanna talle määratud prille, tehakse sellega karuteene, kuna nägemiselundkond ei saa normaalselt areneda. Kui nägemiskeskuse kõiki osakesi ei kasutata, hakkab aju sealsest «töökojast» ükshaaval mutrikesi välja lülitama. Kui lapsest on sirgunud nooruk, kelle tulevane töö eeldab head nägemist, ei ole seda enam võimalik saavutada, kuna silm on muutunud «laisaks» ega ole enam võimeline korrigeerima nii, et nägemisteravus oleks 100%.

2. Esimesed lugemisprillid. Tihtilugu võib olla hirmutav saada esimesed lugemisprillid. Taas tekib kartus, et kui prillid valmis teha ja neid kandma hakata, siis lähevad silmad kolinal kehvemaks. Tõsi, järgmises nägemiskontrollis kirjutatakse tõenäoliselt välja kangemad prillid, kuid see pole seotud asjaoluga, et vahepeal on prille kantud. See on normaalne muutus, mis toimub silmaläätsedega: alates 30. eluaastast hakkab silmalääts muutuma jäigemaks ning sellega võidelda praktiliselt ei saa. Saab end küll petta, asetades teksti endast kaugemale, lisades lähitööd tehes enda lähedusse tugevamaid lambipirne, ostes suurema teleri jms, kuid füsioloogilisi muutusi need ei pidurda.

3. Võimlemise mõju. On inimesi, kes usuvad, et lugemisprille ei ole vaja ning silmadega võimeldes saab hoida prillid endast turvalises kauguses. Päris nii see pole. Võimlemine ei tee kindlasti halba ja esialgu saab harjutustega mõningatel juhtudel prillide saamist pisut edasi lükata, kuid jutt käib pigem kuudest, mitte aastatest. Kui prillid on määratud, tuleb neid kanda, sest vastasel juhul väsitame silmi asjata. Prille ees hoides aitame plussläätsedega pisut oma silmalihaseid lõõgastada ning muudame elu oluliselt kergemaks. Ka saab tänapäeval valida iga töö jaoks sobiva disainiga klaasid, et oleks võimalik näha hästi erinevatele kaugustele prille vahetamata ja eest võtmata.

4. Niisutavad silmatilgad. Sarnane hirm, mida tekitab mõte prillide kandmisest, on paljudel silmade niisutamise ees. Kartus, et tilkadest võib sõltuvusse jääda, on nii suur, et enne ollakse valmis kohvipuru, teepakikeste ja isegi oma süljega silmi niisutama, kui kasutada selleks ette nähtud niisutavaid tilkasid. Kui silmad on kuivad ja kontrolli käigus on tuvastatud kuiv silm, tuleb sellega tegeleda ning kasutada regulaarselt tilkasid, mis muudavad silma sarvkesta niiskeks ja läbipaistvaks. Silmade kuivust tekitab paljuski keskkond ning tegevused, millega seotud oleme. Kuivad ja õhutuseta ruumid, keskküte ja päevavalguslambid – need kõik muudavad limaskestasid kuivemaks. Samamoodi mõjutab silmi pikki tunde kestev töö arvutiga, mille käigus unustame pilgutada. Õnneks saab muret leevendada, juues rohkem vett, tarbides oomega-3-rasvhappeid ning kasutades regulaarselt niisutavaid silmatilku.