Stress tõstab infarktiriski: 5 nippi, millega oma meelt lõõgastada

Elustiilinipid aitavad stressi leevendada ja eemal hoida, kuid tõsise probleemida tasub spetsialisti poole pöörduda.

FOTO: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Krooniline stress ei põhjusta vaid emotsionaalseid kannatusi, vaid võib soodustada ka südamehaiguse tekkimist.

Teadusuuring leidis, et pidevalt stressi all kannatavad inimesed on suurema infarktide ja teiste südameprobleemide riski all, vahendab NPR

Viimased tõendid tulevad õdede ja vendadega tehtud Rootsi uuringust. Uurijad leidsid umbes 137 000 inimest, kellel oli diagnoositud stresssiga seotud vaimse tervise häire: posttraumaatiline stressihäire või peale traumaatilist olukorda tekkinud tõsine stress. Seejärel leidsid umbes 171 000 uuritavate õde- ja venda, kellel olid küll sarnased geenid ja kasvatus, kuid puudus ärevushäire.

Seejärel võrdlesid nad õdede-vendade südamehaiguste taset uurimisgrupi omaga. Vaadati infarkte, südame seiskumist ja veretrombe. Stressihäirega rootslastel oli märkimisväärselt kõrgem südameprobleemide tase kui nende õdedel-vendadel. Risk südameprobleemide tekkimiseks kasvas 60 protsenti. Pikema ajaperioodi peale kasvas risk 30 protsenti.

Stress on normaalne elu osa, millega peame kõik toime tulema. Kuid millal muutub see nii problemaatiliseks, et annab võitu haigusele? Osa vastusest sõltub sellest, kuidas stressile reageerime ning sellest, kui palju stressi tunneme.

Kui ohuolukorras ehmatamine on täiesti normaalne, siis stressihäiretega inimeste puhul aktiveerub võitle või põgene reaktsioon valedel aegadel ning ka siis kui otsest ohtu ei ole. Näiteks posttraumaatilise stressihäire puhul tekib liialdatud stressireaktsioon ainult juhtunule mõtlemisest.

Kroonilise stressi käes kannatajad paistavad olevat aga suurima terviseprobleemide riski all. Pika aja vältel aktiveerivad korduvad stressireaktsioonid immuunsüsteemi ja tekitavad kehas põletikku. See soodustab ateroskleroosi ehk arterite lubjastumist. Kui arterid kitsenevad, väheneb verevool südamesse ning suureneb infarkti, insuldi ja südamehaiguste risk.

1. Treening

Teadlased analüüsisid rohkem kui miljoni ameeriklase südamehaiguste kohta käivaid andmeid ning leiti, et regulaarselt treenivatel inimestel oli vähem vaimse tervise probleemidega päevi, kui neil, kes sporti ei teinud. Vaimsele tervisele andis positiivse tõuke see, kui tegeldi meeskonnaaladega.

2. Arenda sõprussuhteid

Üksildus on epideemiline ning hiljutine uuring leidis, et kaks vastajat viiest tundsid ennast teistest inimestest isoleerituna või neil polnud kaaslasi. Sõpradega ajaveetmine suudab aga tuju kõvasti tõsta. Olenemata eluetapist võib grupitegevuses osalemine või vabatahtlikuks hakkamine olla hea võimalus, kuidas ümbritseva kogukonnaga suhtluses püsida.

3. Õpi meditatsiooni või lõõgastustehnikaid

Meditatsioon on näidanud stressile leevendavat mõju ning järjekindlatel praktiseerijatel aidanud isegi vererõhku alandada. Uuring näitas, et mediteerimine aitas 40-60 patsiendil vererõhku alandada piisaval määral, et nad said vähendada oma ravimite kogust.

4. Söö korralikult 

On selge seos toidu ja tuju vahel. Palju süsivesikuid ja suhkrut võib lisaks ainevahetusele mõjutada ka tuju. Vahemere dieet, mis on täis puuvilju, köögivilju, täistera ja kala, aitab vaimset tervist hoida.

5. Otsi ärevus- või stressihäirega abi

Igapäevased harjumused võivad aidata tuntavat stressi vähendada, kuid stressihäirega inimestel võib olla parim otsida professionaalset abi. Vaimse tervise probleeme tuleks ravida ning neid ei pea lihtsalt kannatama. Vaimse tervise spetsialistidel on õnneks tervendamiseks mitmeid vahendeid.

Tagasi üles