/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/04/16/11954079t1h86ea.jpg)
Patsiendi rakkudest prinditud 3D-süda pakub lootust, et seda tehnikat saab kasutada kahjustunud kudede parandamiseks või siirdemeditsiinis uute tervete organite loomiseks.
Hämmastav! Teadlane printis inimese rakkudest uue südame
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on esimene kord, mil keegi on edukalt konstrueerinud ja printinud terve südame rakkude, veresoonte, vatsakeste ja kambritega,» rääkis professor Tal Dvir Tel Avivi Ülikooli molekulaarbioloogia ja biotehnoloogia instituudist CNNile. Dvir on juhtivteadur esmaspäeval teadusajakirjas Advanced Science avaldatud uuringus.
Südame printimise protsess hõlmas rakuproovi võtmist rasvkoest, mis ümbritseb siseorganeid. Teadlased eraldasid rakud koestruktuure toestavast rakuvälisest maatriksist. Rakud programmeeriti ümber nii, et neist said tüvirakud, mis on võimelised muutuma südamerakkudeks. Maatriks töödeldi ümber hüdrogeeliks, mis toimis printimisel siduvaine ehk nö tindina.
Rakke ja hüdrogeeli kasutati esmalt veresoontega alade loomiseks ja edasi terve südame printimiseks. Eelnevalt on teadlased suutnud printida vaid lihtsaid kudesid, milles pole veresooni.
«Selles etapis on meie 3D süda väike, jänese südame suurune,» seletas Dvir. «Aga suuremate inimeste südamete printimine kasutab sama tehnoloogiat.»
Professor Dviri sõnul on patsiendi enda keharakkude kasutamine võti eduka kudede ja organite loomiseni. «Siirdatava materjali bioloogiline sobivus on kriitilise tähtsusega, vähendamaks riski, et organism tõrjub elundi ja ohtu satub ravi edukus.»
Järgmisena on uurijate eesmärgiks «treenida» prinditud südamed verd pumpavateks organiteks. Rakkudel on vaja omandada võime pumbata – praegu suudavad nad kokku tõmmata, aga funktsiooni tagamiseks on vaja rakkudel teha koostööd. Teadlased usuvad, et varsti suudetakse prinditud ja töökorda saadud südant siirdada edukalt nii loomadele kui ka inimestele.
«Võib-olla on kümne aasta pärast parimates haiglates organiprinterid, ja neid protseduure viiakse läbi rutiinselt,» avaldas Dvir lootust.