Petuskeemide ohvriks langemine võib olla varane ajuhaiguse ohumärk

Lahkesti oma pangakonto andmete andmine võõrale võib olla märk dementsusest ka enne mäluprobleeme.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Igal aastal varastatakse või petetakse miljonitelt USA eakatelt välja kokku ligi kolm miljardit dollarit, selgub USA justiitsministeeriumi andmetest. Uus uuring leidis, et hea otsustusvõime võib mängida rolli telefonikõne lõpetamises ning et vanemad inimesed, kel on raske petistest telefonimüüjatele ära öelda, võivad olla dementsusriskis.

Suures uuringugrupis, kus osalejatel ei olnud ühtegi nähtavat dementsuse märki, olid kerges ajuvõimekuse vähenemise riskis need, kes ei tuvastanud võimalikku telefonipettust. Mõnel juhul näitas võimetus petiseid läbi näha ka Alzheimeri tõve riski, vahendab CNN

Rush'i ülikooli Alzheimeri tõve keskuse uuring avaldati ajakirjas Annals of Internal Medicine. Peaautori Patricia Boyle'i sõnul aitavad tulemused eakatele tehtud pettusi paremini mõista. Töö viitab sellele, et paljud kognitiivselt terved vanemad inimesed võivad langeda finants- ja muude pettuste ohvriks.

Ohumärgid ei pruugi olla ilmselged. Teadlased värbasid 935 eakat inimest Chicago piirkonnast, kellel polnud dementsust diagnoositud. Alustuseks vastasid nad küsitlusele, kus uuriti nende teadlikkuse kohta petuskeemidest. Samuti tehti osalejatele kuueaastase uuringuperioodi jooksul tavalisi neuropsühholoogilisi teste. 264 uuringuperioodi jooksul surnud inimese aju lahati, et uurida haiguse märke. Kuue aasta jooksul tekkis Alzheimeri tõbi 16 protsendil osalejatest ja 34,2 protsendil arenes välja kerge kognitiivne kahjustus.

Teadlased nägid, et neil, kes näitasid ka küsimustikes madalat teadlikkust pettuste kohta, oli kõrgem Alzheimeri, dementsuse või kognitiivse võimekuse vähenemise risk. Vähene teadlikkus skeemitamisest seostus ka Alzheimeri tõve sümptomitega surmajärgses ajus, eriti beeta-amüloididest moodustunud naastude puhul, mis on haiguse kõige tuntum biomarker. 

Sotsiaalne kognitsioon uurib, kuidas inimesed tajuvad, mõtlevad ja mäletavad informatsiooni teiste kohta. See on keeruline käitumine, mis hõlmab palju erinevaid oskusi - üks näide sellest on võime aru saada, kas keegi on usaldusväärne. Aina rohkem uuringuid näitavad, et halb finantsiline otsustusvõime või puudujäägid keerulistes igapäevastes oskustes võivad ilmneda enne ilmselgeid kognitiivse võimekuse vähenemise sümptomeid, nagu seda on mälukaotus.  

Tagasi üles