Eestis läheb võrreldes nii mõnegi teise Euroopa riigiga väga kaua aega, et haigekassa hakkaks vähiravimit kompenseerima ning see jõuaks patsiendini, sealjuures ei omängi kuigi olulist rolli riigi majanduslik olukord.
Uuring: Eestis on Euroopa pikim viiteaeg vähiravimi jõudmisel patsiendini - ligi 1000 päeva
«Eestis, Lätis ja Leedus on uute vähiravimite kättesaadavus Euroopa madalaimate hulgas. Eestis on kättesaadavaks muutunud kuus ravimit, mis on alates 2015. aastast Euroopa Liidu turustusloa saanud. Kokku on aastatel 2015-2017 Euroopa Liidus turule lubatud 31 uut vähiravimit,» tutvustas tervisetehnoloogia ettevõtte IQVIA Baltikumi äriarendusjuht Edgaras Narkevičius nende värske uuringu tulemusi.
«Samuti kulub kolmes riigis kõige enam aega, et uued vähiravimid jõuaksid patsiendini ja saaksid riikliku kompenseerimise. Eestis kulub selleks keskmiselt 988 päeva, mis on Euroopa Liidus kõige pikem periood,» lisas Narkevičius.
Uute vähiravimite kättesaadavus ei ole võrdelises seoses majandusliku olukorraga. On mitmeid riike, mille SKP elaniku kohta on sarnane Eestiga, aga kus on oluliselt rohkem uusi vähiravimeid riiklikult kompenseeritud. Positiivsete näidetena võib välja tuua Sloveenia, Slovakkia, Ungari, Kreeka, Portugali.
Lisaks sellele, et Eestis jõuab soodusravimite hulka vähe vähiravimeid, kulub selleks kauem aega kui kõigis teistes Euroopa riikides. Keskmine aeg, mis jääb Euroopa Liidu müügiõiguse ja haigla ravimite nimekirja jõudmise vahele, on Eestis 927 päeva. Näiteks Sloveenias on see protsess kaks korda kiirem (496 päeva).
Uuringut «Patients W.A.I.T.» esitleti eilsel Eesti ravimitootjate liidu poolt kokku kutsutud ümarlaual, kus osalesid arstid, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad jm. Uuringu viis läbi IQVIA, mis on tervishoiu andmetöötlusele ja teadusele spetsialiseerunud 10 miljardilise käibega New Yorgi börsil noteeritud ettevõte, mis on esindatud sajas riigis. Sisendiinfo pärineb EFPIA liikmesassotsiatioonidelt, mis koguvad selle peamiselt avalikest allikatest ja liikmesettevõtetelt.