Allergoloog annab nõu, kuidas end õietolmuallergia korral kaitsta

Kaseurvad kuulutavad allergikutele õietolmuallergia hooaja algust. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kevad on käes ja allergiku elu muutub keeruliseks – õietolm põhjustab nii vesist nohu, ninasügelust, aevastamist, ninakinnisust, kuid kaasneda võivad ka silmade sügelus, punetus, turse ja rohke pisaravool, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja Krista Ress.

Astma esinemisel ägenevad ka alumiste hingamisteede põletik ja süvenevad köha, vilistav hingamine, õhupuudus. Kaebusi põhjustab kevadel ja suvel puude ning taimede õietolm. Eestis on kõige sagedasemateks allergeenideks varaõitsevad puud (lepp, sarapuu, kask), heintaimed (sealhulgas timut) ja korvõielised (sealhulgas puju, võilill).

Allergia korral on alati esmaseks soovituseks vältida kaebusi põhjustavat allergeeni. Alati aga ei ole seda täielikult teha - siis on abiks mitmed efektiivsed ravimid allergiliste haiguste raviks. Esimese valikuna saab kasutada antihistamiinikume, mis on käsimüügis saadaval nii tablettide, silmatilkade kui ka ninaspreina.

Valida tuleks kindlasti uuema põlvkonna ravimid, sest mõned vanema põlvkonna antihistamiinikumid (näiteks Tavegyl) võivad põhjustada uimasust ja häirida ööund. Kindlasti tuleks valida eale sobiv ravimivorm – tilgad ja siirupid on lastele, täiskasvanud inimesed võiksid kasutada tablette. Kui antihistamiinikumidest abi ei ole, siis saab arst määrata ka retseptiravimeid, mis allergilist põletikku kontrolli all hoiavad. Kuna allergilise riniidiga kaasneb sageli astma, siis võib varajane ja korrapärane allergilise riniidi ravi kergendada astma kulgu või isegi ennetada astma väljakujunemist.

Väljendunud allergiate korral on võimalik abi saada lasteallergoloogilt või allergoloog-immunoloogilt, kes pakub allergeenspetsiifilist immuunravi, mille korral kujundatakse organismis taluvus antud allergeeni suhtes. Selleks viiakse organismi kontrollitud skeemi alusel väga väikeste koguste kaupa korduvalt allergeeni (kas süstidena või suukaudsete tilkadena). Püsiva efekti saavutamiseks läheb aega, ravi kestab keskmiselt 3−5 aastat, kuid saavutatav elukvaliteedi paranemine on pingutust väärt.

Kuidas ennast ise õietolmuallergia korral kaitsta:

• niida muru nii sageli, et kõrrelised ja umbrohi ei jõuaks õitsema hakata;
• allergikud ise peaksid muruniitmist vältima;
• õietolmuperioodil väldi pesu kuivatamist õues ning õueriiete ja jalanõude hoidmist eluruumides;
• kanna õues peakatet või loputa õuest tulles juuksed õietolmust puhtaks (eriti enne uinumist);
• loputa nägu, silmi ja nina vee või füsioloogilise lahusega;
• õuest tulnud lemmikloomad puhasta niiske lapiga;
• akende ette paigalda kaitsevõrk, võimalusel puhasta toaõhku erifiltrite ja/või puhastussüsteemidega;
• ära too tuppa urbi ega lõikelilli;
• pese sagedamini voodipesu;
• pühi sageli niiske lapiga tolmu, kasuta HEPA- või veefiltriga tolmuimejat või kesktolmuimejat;
• autosõidul hoia aknad suletuna;
• silmade kaitseks kanna õues prille või päikeseprille;
• väldi ristallergiat põhjustavaid toiduaineid ning arvesta, et õietolmu allergeene võivad sisaldada ka mesi, ravimteed ja taimsed ravimid, toidulisandid, kosmeetikatooted jms;
• jälgi õietolmu tasemeid õietolmu seire koduleheküljelt või allergialiidu kodulehelt;
• reisides jälgi Euroopa riikide õietolmu seireandmeid.