Teadlased avastasid uue arseenil põhineva antibiootikumi

Arseen on tuntud mürk, mis suurtes kogustes sissehingamisel võib põhjustada surma. Arseeniühendeid kasutatakse aga ka ravimites.

FOTO: Mihai Barbu / PantherMedia / Mihai Barbu

Antibiootikumiresistentsust peetakse üheks meie aja suurimaks terviseohuks. Florida Herbert Wertheimi meditsiinikolledži teadlased proovivad probleemi lahendada uue laiaspektrilise antibiootikumiga, mis sisaldab arseeni.

Maailma terviseorganisatsioon hoiatas, et aina rohkem infektsioone (kopsupõletik, gonorröa, salmonelloos) muutuvad raskesti ravitavaks, sest nende raviks mõeldud antibiootikumid ei ole enam nii efektiivsed. WHO hinnangul on antibiootikumidele resistentsed haigustekitajad üks suurimatest ohtudest inimese tervisele.   

Antibiootikum, mida teadlased nimetavad AST-ks või arsinotrisiiniks, on looduslik. See koosneb mullast pärit bakteritest ja on efektiivne paljude eri tüüpi bakterite vastu, mis tähendab, et see on laia spektriga, vahendab Medical xpress. Ravim on esimene ja ainuke teadaolev arseeni sisaldav antibiootikum.

Teadlased testisid AST mürgisust inimese vererakkudel ja nende sõnul ei tapa see inimrakke rakukultuuris. Kuigi arseeni kardetakse selle mürgisuse tõttu, on arseenikud antimikroobsetes ja vähivastastes vahendites väga levinud. 1908. aastal võitis Nobeli meditsiinipreemia Paul Erlich, kes leidis süüfilisele arseenikul põhineva ravi. Hetkel kasutatakse neid troopiliste haiguste ravimisel, lindudel haiguste ennetamisel ning leukeemia keemiaravis.

Teadlased on leidnud, et antibiootikum on efektiivne paljude levinud antibiootikumidele resistentsete bakterite vastu, näiteks E.coli. Samuti Mycobacterium bovise vastu, mis põhjustab kariloomadel tuberkuloosi. See annab võimaluse, et ravimit saaks ka inimestel tuberkuloosi ravimiseks kasutada. Siiski peab ravimit veel testima, et määrata selle toimivust ja mürgisust loomadele ja inimestele.

Uurijad soovivad hetkel oma avastust patenteerida ja loodavad ravimitööstusega koostööd teha, et koostisosa ravimiks muuta. See on pikk ja kallis protsess, mis võib võtta aega kuni kümme aastat. Rohkem kui 90 potentsiaalset ravimit kukuvad kliinilistes katsetes läbi, kuid uurijate sõnul on see vajalik, et leida toimivad ravimid.

Populaarne

Tagasi üles