Uuring: Eesti laste hambad on hullemas seisus kui eakaaslastel Euroopas

Lastele ei pruugi hambapesu meeldida ja nad võivad sellele vastu sõdida. Sellisel juhul tuleb lapsevanemal kavalusega hambapesu lõbusaks ja põnevaks ettevõtmiseks muuta. Foto: PantherMedia/Scanpix

Üle-eestilisest 3-, 6- ja 12-aastaste suutervise uuringust selgus, et Eesti laste suutervis jääb Euroopa keskmisele alla. Enam kui 1300 last hõlmanud uuring näitas, et kaariese levik on väikseim kolmeaastastel, kuid probleemseim kuueaastastel. 

Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituut ja Eesti hambaarstide liit uurisid 2018. aastal 434 kolmeaastase, 467 kuueaastase ja 412 12-aastase lapse suutervist. Muu hulgas hinnati kaariese levikut ja kaarieseriski tekitavat käitumist.

Uuringust selgus, et kolmeaastaste seas oli tervete hammastega lapsi 71 protsenti ehk kaarieseravi vajas 29 protsenti lastest. «Selles vanuses on lapsel suus 20 hammast. Karioossete hammastega lastest ligi kolmandikul vajas ravi üks hammas, suurim ravi vajavate hammaste arv oli aga 15,» rääkis üks uuringu läbiviija, TÜ lastestomatoloogia dotsent Jana Olak. Ta lisas, et hambaemaili esmased muutused, mis kohest ravi ei vaja, aga viitavad edasisele kaariese arengule, märgiti ära 49 protsendil kolmeaastastest.

Kuueaastaste hulgas oli tervete piimahammastega lapsi 28 protsenti. 58 protsendil olid piimahammastes kohest ravi vajavad hambaaugud. «Esmaseid muutusi, mis viitavad võimalikule kaariese arengule, esines 66 protsendil uuritud lastest,» sõnas Olak.

12-aastaste seas oli tervete hammastega lapsi 32 protsenti, sh tervete jäävhammastega 39 protsenti. Kui eraldi hinnati esimeste jäävhammaste olukorda, siis leiti, et esimestes purihammastes olid täidised 47 protsendil lastest ja kaariesest kahjustatud esimesi purihambaid oli viiendikul.

Uurimisrühma hinnangul on selles vanuses Eesti laste seas kaariese levik Euroopa eakaaslastest keskmiselt suurem. Olaki sõnul saab suutervise eest hoolitsemine alguse kodust, kus vanemad on lastele eeskujuks. «Esmatähtis on pöörata tähelepanu korrektsele suuhügieenile, tähtis on õige sagedusega ja tervislik toitumine ning regulaarne hammaste kontroll.»

Uuringu järgi pestakse 58 protsendil kolmeaastastest hambaid kaks korda päevas. 31 protsenti peseb hambaid kas ainult hommikul või õhtul, ülejäänud harvemini või juhuslikult. Kuueaastastest peseb hambaid kaks korda päevas 69 protsenti, juhuslikult 7 protsenti, ülejäänud pesevad hambaid kord päevas. 12-aastastest peseb hambaid kaks korda päevas 70 protsenti ja vähemalt kord päevas 23 protsenti, ülejäänud juhuslikult.

Hambaarstid rõhutavad, et alla viieaastane laps ei suuda ise hambaid korralikult pesta, mistõttu on vanema abi väga tähtis. «Kuldreegel on, et pese hambaid kaks korda päevas kaks-kolm minutit. Pärast hambapesu peaks pasta välja sülitama, aga mitte suud loputama, sest siis on pasta mõju suurem. Lapsed, kel on suus juba jäävhambad, ja täiskasvanud peaksid enne hammaste pesemist kasutama hambaniiti,» soovitas Olak.

Esimese visiidi hambaarsti juurde peaks tegema siis, kui laps on 1,5-2-aastane. Edaspidi peaks kontrollis käima iga kuue kuu järel. Kuigi haigekassa tasub alla 19-aastaste hambaravi, ei käi sugugi kõik Eesti lapsed ja noored regulaarselt arsti juures. Seda peegeldas ka uuring.

Selgus, et kolmandaks eluaastaks oli hambaarsti juurde viidud 57 protsenti lastest, neist 16 oli seal käinud kaks korda ja 39 protsenti üks kord aastas. Ligi kolmandik 6-aastastest käivad vanemate sõnul arsti juures kaks korda aastas, vähemalt kord aastas käib seal 48 protsenti lastest. 12-aastastest käib nende endi sõnul arsti juures kaks korda aastas 40 protsenti ja kord aastas 36 protsenti, ülejäänud käivad kas harvemini, juhuslikult või ei mäleta viimast korda.

Suutervise huvides peaks jälgima ka söömissagedust ja söögi-joogi tervislikkust. «Hammastele on kasulik, kui söögikordade vahele jääb kolm tundi. Lapsed võiksid süüa palju tooreid puu- ja juurvilju ning vähese suhkrusisaldusega toite. Janu korral peaks jooma vett, teisi jooke võib pakkuda toidukorra ajal,» soovitas Olak.

3-, 6- ja 12-aastaste laste suutervise uuringut rahastas haigekassa.