/nginx/o/2019/04/24/11972823t1h0a80.jpg)
Suures USA uuringus leiti, et kunstliku viljastamise teel eostatud lastel esines 17 protsenti sagedamini vähki. Siiski ei ole see perearsti sõnul põhjus muretsemiseks, sest vähi esinemissagedus oli suurem vaid maksakasvajate osas.
Seni suurim uuring leidis seose kunstliku viljastamise ja lapseea vähi vahel (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstliku viljastamise teel saavutatud raseduste ajal esineb sageli tavalisest rohkem probleeme, lapsed sünnivad keskmisest varem ja väiksematena isegi üksikraseduste korral, kirjutab perearst Piret Rospu portaalia Med24. Ameerikas korraldati seni suurim uuring lapseea vähi seoste kohta kunstliku viljastamisega.
Uurijad kasutasid andmed kustliku viljastamise (IVF) raporteerimissüsteemi elussündide registrist vahemikus 2004-2012 ja andmeid osariikide sünniregistritest ja vähiregistritest vahemikus 2013-2015. Iga IVF teel eostatud lapse kohta valiti juhuslikult kümme loomulikul teel eostatud last. Lõplikku analüüsi jäi 275 686 IVF-last ja 2 266 847 loomulikul teel eostatud last.
Keskmiselt 4,5-aastase jälgimisperioodi vältel diagnoositi vähk 321 IVF-lapsel – see on üks juht 858 lapse kohta. Loomulikul teel eostatud laste hulgas oli vähi esinemissagedus 1 juht 1100 lapse kohta. Seega oli üldine vähi esinemissagedus IVF-lastel 17 protsenti kõrgem kui mitte-IVF-lastel. Peamine erinevus oli maksakasvajate osas, mille esinemissagedus oli IVF-lastel 2,5 korda kõrgem. Muude vähipaikmete osas esinemissagedus kahe grupi vahel ei erinenud. Erinevad IVF tehnikad või näidustused IVF-ks ei olnud vähki haigestumisega seotud.
Uuringu disain ei luba teha järeldusi selle kohta, kas vähi kujunemisega on seotud IVF ise või vanemate viljatus. IVF teel eostatud laste emad olid oluliselt vanemad, kõrgema haridustasemega ja suurema tõenäosusega valgenahalised võrreldes loomulikul teel eostatud laste vanematega. Samuti ei võetud arvesse näiteks doonorrakkude kasutamist. Üldiselt leiavad töö autorid, et nende uuring võiks IVF-laste vanematele olla rahustav, kuna suurema osa vähipaikmete esinemissageduse osas erinevust ei leitud.