/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/16/7691869t1h1998.jpg)
Olgugi et rauapuuduse tekkimine ei olene nii väga aastaajast, kuivõrd organismi seisundist, panevad inimesed seda sagedamini tähele just kevaditi, mil tuntakse kevadväsimust.
Rauapuudus - kas märk kevadväsimusest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas ei ole kevadväsimus midagi, millega peaks toitumiskäsiraamatu «Toida oma tervist» autori Liis Orava sõnul leppima. «Kui oma kehaga hästi ringi käia, jätkub piisavalt energiat aasta ringi, olenemata aastaajast,» lausus ta portaalile Virtuaalkliinik.
Madal rauatase on aga levinud probleem ja nagu ikka, ei teki see iseenesest, vaid on sümptom mingil põhjusel tekkinud ebakõlast organismis, ütles integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.
Tema sõnul jagunevad probleemid laias laastus kolmeks: liiga vähe rauda menüüs, raua vähenenud omastamisvõime (sooletrakti probleemide, infektsioonide, mikrofloora korratuse tõttu) või liiga suur rauakadu organismist (vererohked menstruatsioonid, põletikulised soolehaigused, haavandid).
Kõigil eelmainitud juhtudel soovitab ta probleemi põhjusele jälile saada ning tegema vajadusel ka lisaanalüüse.
Loe rauapuudusest pikemalt Virtuaalkliinikust.