/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/25/11975656t1h9e8e.jpg)
Kevadväsimuse kohta kuuleb inimeste suust sageli, ent seni pole veel kindlaks tehtud, et see seisund päriselt eksisteerib.
Teadlane: kevadväsimust võib pidada väljamõeldud nähtuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik kevadväsimust käsitlevaid kirjutisi põhineb inimeste kirjeldusel, et kevade saabumisel on nad loiumad, väsivad kiiremini, tahavad rohkem magada jmt, kirjutab Tartu Ülikooli teadlane Margus Lember ERR Novaatoris.
Jättes kõrvale Hiina meditsiinis kirjeldatu, on kevadväsimusele püütud leida põhjendusi hormoonide melatoniini ja serotoniini muutunud nõristusega seoses pimeda aja taandumise ning rohkema päikesevalgusega kevadel, vitamiinipuudusega, kurnava viirushaiguste hooaja seljataha jäämisega ja organismi suhtelise kurnatusega infektsioonide põdemise järgselt.
Usaldusväärsete uuringute puudumise tõttu võib aga nõustuda seisukohaga, et kevadväsimus on inimestele sobiv lahendus oma väsimustunde põhjendamiseks. Skeptikud väidavad koguni, et kevadväsimus on tervikuna inimeste endi poolt välja mõeldud nähtus ja et tegelikult pole väsimuse esinemisel vahet, millise aastaajaga on parajasti tegemist.
Loe pikemalt Novaatorist.