Kuidas kaitsta vastsündinuid eluohtliku läkaköha eest?

Beebi. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Elmo Riig

Läkaköha vaktsiini hakatakse Eestis tegema alates 3. elukuust, kuid beebidele eluohtlik haigus võib neid paraku tabada juba enne seda, kirjutab perearst Piret Rospu blogis Sinu terve laps.

Läkaköha vastu vaktsineeritakse Eestis beebisid 3, 4,5 ja 6 kuu vanuses, korduvad vaktsineerimised toimuvad kaheaastaselt, enne kooli ja 15-17-aastaselt. Läkaköhavaktsiini iseärasus on see, et vaktsineerimisest saadav kaitse nõrgeneb ajapikku ja immuunsust peab korduvate süstidega uuendama. Ka läkaköha põdemisel tekib immuunsus ainult ajutiselt, haigust võib elu jooksul põdeda mitu korda.

Läkaköha ehk n-ö saja päeva köha on tuntud kui piinavate tugevate köhahoogudega haigus, mis on eluohtlik eeskätt beebidele. Suuremad lapsed ja täiskasvanud võivad endal küll kõik lihased valusaks, roided puruks ja songad välja köhida, aga surevad selle haiguse tõttu väga harva (siiski võib surra näiteks köha tagajärjel tekkinud ajuverejooksu tõttu). Beebidel võib läkaköha tüsistuda aga kopsupõletiku või krampidega, neile on haigus eluohtlik ja haigestuda võib ka enne kolme kuu süsti vanusesse jõudmist. Kuidas pisikesi siis kaitsta?

Võtmeks on n-ö passiivne immuniseerimine, mille käigus vastsündinu ise aktiivselt antikehi ei tooda, vaid saab need enne sündi ema käest. Emade vaktsineerimist läkaköha, difteeria ja teetanuse vaktsiiniga (dTap) soovitatakse mõnes riigis juba ametlikult mitu aastat. Eesti riiklik soovitus rasedatele käib täna veel ainult gripi vastu vaktsineerimise kohta.

Uuring 1

3,7 miljonit inimest hõlmava ravikindlustusseltsi raviarvetest USA-s võeti välja emad, kes olid raseduse ajal saanud dTap vaktsiini ning võrreldi neid andmeid samadele emadele sündinud lastel läkaköha diagnoosiga esitatud raviarveid kahes erinevas kattuvas vanuseperioodis: kuni kahe kuu vanuseni ja kuni üheaastaseks saamiseni. Kahe kuu piir oli võetud sellepärast, et USA-s vaktsineeritakse beebisid läkaköha vastu 2, 4 ja 6 kuu vanuses.

Uuritavas ajavahemikus 2006-2015 sündis ligi 149 000 last. Samal ajal suurenes emade rasedusaegne läkaköha vastu vaktsineerimine <1 protsendilt ligi 87 protsendini. Sel muutusel on selge põhjus: alates 2013. aastast anti USA-s ametlik soovitus emasid 27.-36. rasedusnädala vahel läkaköha vastu dTap vaktsiiniga vaktsineerida.

dTap vaktsiini raseduse ajal saanud emade lastel oli tõenäosus esimese kahe elukuu jooksul läkaköhasse haigestumiseks vaktsineerimata emade lastega võrreldes hinnanguliselt 91 protsenti madalam ja esimese eluaasta jooksul 69 protsenti madalam. Samas ei häirinud emade rasedusaegne vaktsineerimine beebide endi immuunsuse reageerimist sellele läkaköhavaktsiinile, mida beebid ise said.

Uuring 2

Mullu suvel avaldati juba suurem, aga sarnane ülevaade enam kui 675 000 raseduse kohta USA-s vahemikul 2010-2014. Ravikindlustusfirmadele esitatud arvete põhjal hinnati emade dTap vaktsiini saamist raseduse ajal. Vaadati ka läkaköha diagnoosiga seotud haiglaravijuhte ja ambulatoorseid arstivisiite samade emade imikutel kuni 18 kuu vanuseks saamiseni. Raseduse ajal vaktsineeriti ligi 90 500 ema.

Selgus, et esimese kuue elukuu jooksul oli vaktsineeritud emade lastel 46 protsenti vähem läkaköha diagnoose ja nad sattusid läkaköha tõttu haiglaravile 75 protsenti väiksema tõenäosusega. Kui eraldi vaadeldi vaktsineerimise aega raseduse jooksul, leiti, et süst viimasel trimestril vähemalt kaks nädalat enne sünnitust andis beebile tõhusaima kaitse. Just viimasel raseduse kolmandikul vaktsineeritud emade lastel oli läkaköhasse haigestumine madalam kui teistel lastel; mingil põhjusel ei saanud erilist kaitset need lapsed, kelle emasid vaktsineeriti raseduse varasematel perioodidel.

Reaalsed numbrid olid muidugi väiksed. Vaktsineeritud emade 90 455 lapsest haigestus esimese kuue elukuu jooksul läkaköhasse 22 last ja haiglaravi vajas kuus last. Vaktsineerimata emade 542 380 lapsest haigestus sama ajaga 310 last ja haiglaravi vajas 145 last. Enamus haigestumistest toimuski esimese kuue elukuu jooksul, mis on ka loogiline – hiljem on lapsed juba tavaliselt läkaköha vastu vaktsineeritud.

Uuring 3

Analüüsiti andmeid 626 ema-lapse paari kohta, kus oli selgelt teada ema vaktsineerimine või mittevaktsineerimine raseduse ajal. 312 ema said dTap vaktsiini 27.-36. rasedusnädalal ja 314 ei vaktsineeritud. 

Läkaköha toksiini vastased antikehad nabaväädi veres olid vaktsineeritud emadel üle kolme korra kõrgemad kui vaktsineerimata emadel. Erinevus püsis olulisena ka siis, kui arvesse võeti raseduse kestust.

Antikehade tase vastsündinute veres oli järjest kõrgem, kui emad olid vaktsineeritud 27.-29. rasedusnädalal, saavutades maksimumi siis, kui ema oli vaktsineeritud 30. nädalal ja sealt alates hakkas vastsündinute verre jõudnud antikehade tase jälle langema. Seega võiks optimaalne aeg emade vaktsineerimiseks olla 27.-30. rasedusnädalal.