6 põhjust, miks võib tekkida krooniline kõhukinnisus

Kui muidu möödub ebameeldiv kõhukinnisus päeva-kahega, siis kroonilise probleemi puhul võib kesta nädalaid ning algpõhjus peituda hoopis mujal. Foto: wen hui wang / PantherMedia / wen hui wang

Aeg-ajalt tabav kõhukinnisus on ebameeldiv, kuid täiesti normaalne. Krooniline kõhukinnisus on aga tõsisem probleem, mille põhjuses tuleb selgust saada.

Kõhukinnisus möödub tavaliselt ise ühe või kahe päeva jooksul. Seda leevendab tavaliselt kergesti ka lahtisti kasutamine.

Kroonilist kõhukinnisust iseloomustab aga peetunud sooletöö, mis ilmneb mitme nädalal või isegi pikema perioodi vältel, vahendab Health24. Kroonilise kõhukinnisusega võib küll toimuda seedejääkidest vabanemine, aga võivad olla kõvad, ebatüüpilise kujuga ja neid väljutada raske. Sool ei tühjene tavaliselt sel juhul täielikult.

Kroonilist kõhukinnisust ei saa alati leevendada elustiilimuutustega ja tuues toidulauale rohkem kiudaineid.

Krooniline kõhukinnisus ei pruugi olla seotud seda tekitava haigusliku seisundiga, aga peaksid laskma arstil välja selgitada selle põhjuse. Kroonilist kõhukinnisust põhjustavad sagedasti järgnevad kuus haigust.

Ärritatud soole sündroom

Kõhukinnisus on sageli ärritatud soole sündroomi peamine sümptom. Ei ole ikka veel kindel, mis seda põhjustab ning seda võib olla ka keeruline diagnoosida. Kui kõhukinnisust põhjustab ärritatud soole sündroom, võib tekkida ka muid sümptomeid nagu kõhuvalu ja puhitus, mis vältavad pikemat aega või pärast teatud toidu söömist.

Hüpotüreoidism ehk kilpnäärme alatalitlus

Hüpotüreoidism on seisund, mil kilpnääre ei tooda piisavalt kilpnäärmehormoone. Kui nende hormoonide kogus on ebapiisav, aeglustuvad organismi reaktsioonid, sealhulgas seedimine. 

Hüpotüreoidism põhjustab ka sümptomeid nagu äärmuslik väsimus, kaalutõus, juuste hõrenemine, kontsentratsiooni puudumine, pundunud nägu ja rabedad küüned.

Diabeet

Kõhukinnisus ei ole sageli seotud diabeediga, kuid kui insuliini ei toodeta piisavas koguses, aeglustuvad keha protsessid.

Diabeedi tagajärjel võib tekkida kõhukinnisus ka seedetrakti kontrollivate närvide kahjustumise tõttu. Kui esineb krooniline kõhukinnisus koos sümptomitega nagu pidev janu, ootamatu kaalukaotus, väsimus ja sagedane urineerimine, võtke oma arstiga ühendust. Diabeet tuleb diagnoosida nii kiiresti kui võimalik.

Parkinsoni tõbi

Kõhukinnisus on Parkinsoni tõve tavaline sümptom, kuna haigus kahjustab närvirakke, mis reguleerivad keha liikumist, sealhulgas seedesüsteemi. Parkinsoni tõbi on seotud ka neurotransmitter dopamiini puudumisega. See pidurdab liikumist kogu kehas ja võib muuta soole loiuks.

Parkinsoni tõvega kaasnevad ka järgmised sümptomid: värinad või värisemine kätes ja lõuas, jäsemete jäikus ja aeglased liigutused. Sümptomid algavad aeglaselt ja süvenevad järk-järgult.

Vaimsed häired nagu depressioon või ärevus

Kui tekib depressioon, võivad kaasneda muutused toitumises ja füüsilises aktiivsuses, mis võib viia ka soole aktiivsuse langemiseni. Ärevus võib tõugata keha pidevasse stressi, mis samuti mõjutab seedesüsteemi.

Lisaks füüsilistele sümptomitele peaks pöörama tähelepanu, kas esineb püsivat lootusetuse tunnet või meeleheidet, kontrollimatut viha, huvi kadumist armastatud tegevuste vastu, väsimust ja enesetapumõtteid.

Soolevähk

Järsk muutust muidu normaalselt toiminud soolesüsteemis peetakse sageli «punaseks lipuks», mao – või soolevähi võimalikuks tunnuseks.

Kui kõhukinnisus algab äkki, seda ei saa elustiili muutustega leevendada, ja kui lisandub ka veri väljaheites, on põhjust otsemaid arsti külastada.

Need kuus seisundit on vaid mõned võimalikud kroonilise kõhukinnisuse põhjused ja selle taga võib olla hoopis süütum probleem. Kui kõhukinnisus painab ja tekitab muremõtteid, on alati otstarbekas konsulteerida arstiga.