8 haigust, mille vastu võiks end vaktsineerida täiskasvanueas

Leetrid levivad taas.

FOTO: Shutterstock

Lastele tagab Eesti riik enamiku nakkushaiguste vastu tasuta vaktsineerimise, kuid ka täiskasvanutel on võimalik ennast mitme nakkushaiguse eest vaktsiiniga kaitsta. Lisaks tuleb lapseeas tehtud vaktsineerimisi teatud juhtudel korrata, kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

24.-30. aprillini toimub üleilmne immuniseerimisnädal, mille raames keskendutakse täiskasvanueas vajalikele vaktsineerimistele ning korduvvaktsineerimisele. Milliseid vaktsineerimisi ja korduvvaktsineerimisi peaks täiskasvanuna kindlasti teha laskma?

Leetrid

Arvestades suuremahulisi leetritepuhanguid kõikjal Euroopas ja teistes maailma riikides, tuleks kindlasti mõelda leetritevastase kaitse olemasolu ja vajadusel selle uuendamise peale. Leetrid on väga nakkav haigus, mis levib piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Eestis on sel aastal  olnud 11 haigusjuhtu, enamik haigestunuid sai nakkuse välisriigist. Tõhusa kaitse leetrite vastu annab kaks vaktsiinidoosi. Seega peaksid ühe doosiga vaktsineeritud kindlasti laskma teha ka teise doosi. Aastatel 1980-1992 sündinud inimestel soovitatakse samuti end ühe lisadoosiga uuesti vaktsineerida lasta. Kui puuduvad andmed varasemate vaktsineerimiste kohta, siis tuleks pidada nõu arstiga. Andmete puudumisel loetakse inimene enamasti mittevaktsineerituks.

Difteeria ja teetanus

Kehtiva immuniseerimiskava kohaselt võiksid lapse- ja noorukieas difteeria ja teetanuse nakkuse vastu vaktsineeritud täiskasvanud ennast alates 25. eluaastast iga kümne aasta järel uuesti vaktsineerida. Varem täielikult vaktsineerimata, teadmata vaktsineerimise või katkenud vaktsineerimisskeemiga täiskasvanud võiksid läbi teha terve kuuri. Täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu on perearsti juures või vaktsineerimiskabinettides tasuta.

Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna ning levib otsese kontakti kaudu inimeselt-inimesele, samuti piisknakkusena köhides ja aevastades. Teetanust põhjustab pinnases, näiteks mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus asuv bakter. Teetanusoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade ning nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega. Haigust iseloomustab suurenenud lihastoonus ning krambid. Haiguse läbipõdemise järel immuunsust ei kujune, seega tuleb uuesti vaktsineerida.

Pneumokokk-nakkus

Selle vastu soovitatakse vaktsiin teha eriti kroonilistel haigetel, vanemaealistel ja immuunpuudulikkusega inimestel. Pneumokoki-bakter levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkusena köhimisel või aevastamisel ning võib põhjustada keskkõrva-, kopsu- ning ajukelmepõletikku. Pneumokokk-nakkuse vastaseid vaktsiine on kahte tüüpi ning täiskasvanutele manustatakse üks vaktsiinidoos, vajadusel korduvannus.

Tuulerõuged ja vöötohatis

Kõik täiskasvanud, kes ei ole lapseeas tuulerõugeid läbi põdenud, peaksid kindlasti laskma ennast vaktsineerida. Lastel kulgevad tuulerõuged suhteliselt leebelt, kuid täiskasvanud põevad haigust oluliselt raskemalt, tüsistusena võib kaasneda kopsupõletik või entsefaliit. Täiskasvanuid vaktsineeritakse tuulerõugete vastu kahe annusega 4-8-nädalase vahega. Vöötohatis avaldub närvivalu ja lööbena, ohustatud on eriti vanemaealised, kellel võib valu kesta kuid või aastaid. Täiskasvanute vaktsineerimisel piisab ühest vaktsiiniannusest.

Puukentsefaliit

Sageli välitingimustes viibivatel või töötavatel inimestel, marjul ja seenel käijatel ja kõrge puukide levikuga piirkonnas elavatel inimestel on soovitatud vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu. Selle vastu spetsiifiline ravi puudub ning umbes kolmandikul nakatunutest võib tekkida erineva raskusastmega meningiit. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest doosist, mida tuleks 3-5 aasta järel lisadoosiga uuendada. Puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini ei ole.

Gripp

Igal aastal oktoobri lõpus-novembri alguses võiks end vaktsineerida ka hooajalise gripi vastu. See on eriti vajalik vanemaealistele, keda ohustab gripp kõige rohkem, ja nendega kokku puutuvatele isikutele, kuid seda soovitatakse igas vanuses inimestele alates 6. elukuust. Vaktsineerimine ei hoia ära teistesse külmetushaigustesse või gripile sarnaste sümptomitega viirushaigustesse haigestumist, kuid ennetab või võimaldab kergemalt läbi põdeda kõige tõsisema haiguse ehk gripi koos kaasnevate tüsistustega.

Täiskasvanutele vajalike vaktsineerimiste kohta saab põhjalikumalt lugeda veebilehelt vaktsineeri.ee.

Populaarne

Tagasi üles