Pagaritoodetele lisatav aine võib olla diabeedi põhjustaja

Uuring leidis säilitusaine mõju veresuhkrule ning teadlased leiavad, et tegu võib olla võimaliku ülekaalulisuse põhjustaga. Foto: Monkeybusiness Images / PantherMedia / Monkeybusiness Images

Uuringus leiti, et sageli kasutatav hallitusevastane lisaaine toidus mõjutab veresuhkru ainevahetust ja soodustab insuliini resistentsust nii hiirtel kui inimestel. 

Bostoni Harvardi tervisekooli uurijad koostöös Iisraeli teadlastega tegid üllatava avastuse, kui uurisid säilitusaine propionaadi mõju hiirtele ja inimestele. Uurijad leidsid, et andes ainet tervetele, normaalkaalus hiirtele, tõusis nende veresuhkru tase. Sarnast tulemust nähti ka inimeste puhul, vahendab Medical News Today. 

Lääne dieet, kus on palju töödeldud toite, suhkrut ja rasva, on tuntud ülekaalulisuse ja teist tüüpi diabeedi riskifaktor. Töödeldud toitude vältimine muutub aina keerulisemaks, sest säilitusained, mis hoiavad toitu kauem värskena, peituvad igal pool. Üks selline levinud kemikaal on hallitusevastane aine propionaat. Looduslikult on tegu lühikese ahelaga rasvhappega, mida inimese soolestikubakterid toodavad loomulikult. Propioonhapet ja propionaate kasutatakse pakendatud leiva- ja saiatoodetes säilitusainetena.  Lisaainena näeme seda aga toidu pakendil E282 nime all. Propionaate võivad sisaldada ka hommikusöögihelbed, muna- ja piimatooteid sisaldavad magustoidud, vorstinahk, töödeldud juustud ja spordijoogid.

Tavaolukorras käivituvad samasugused hormoonid paastumise ajal ja kaitsevad keha ohtliku veresuhkru taseme langemise eest. Sellisel juhul ei ole neil veresuhkru tasemele nii ohtlikku mõju. Hiirtele söödeti madal doos propionaate koos toiduga mitme nädala jooksul. Annus oli võrdne kogusega, mida lääne toidul olev inimene sööks. Tulemusena tekkis hiirtel kõrgem glükakooni ja FABP4 ehk rasvhappeid siduva valgu tase, kõrgem vere insuliinitase ja insuliiniresistentsus, mis on kõik teist tüüpi diabeedi näitajad. Samuti võtsid hiired kaalus juurde, kusjuures suurenes nende keharasva mass, võrreldes tavalisel toidul olnud hiirtega.

Järgmiseks värvati 14 tervet normaalkaalus vabatahtlikku. Pooled osalejad sõid propionaatidega rikastatud toitu ning ülejäänutele anti platseebot. Peale kahte nädalat vahetati gruppide toit omavahel. Sarnaselt hiirtele, oli madalat propionaatide doosi saanud osalejatel näha noradrenaliini, glükakooni, FABP4, insuliini tasemete tõusu ja insuliinitundlikkuse vähenemist. Lisaks analüüsisid teadlased 160 inimese andmeid toitumisuuringust DIRECT, et näha kas propionaatide tasemed ja kaalutõus olid seotud. Uuringu alguses leiti seos propionaatide ja insuliinitalumatuse vahel. Peale kuute kuud oli näha, et madalam propionaatide tarbimine seostus insuliinitundlikkuse paranemisega.

Uuringu puuduseks oli põhjus-tagajärg seose puudumine suuremas populatsioonis. Samuti ei uuritud propionaatide pikaajalist mõju inimestele.