Need on põhjused, miks pohmell tekitab masendust ja ärevust

Peojärgne pohmell.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Pohmell jätab vahel endast suurema jälje kui pelgalt peavalu ja rämpstoidu isu tekitajana, võides häirida ka vaimset tervist.

Kuigi enamasti tarvitatakse alkoholi rõõmsatel sündmustel ning meeleolu tõstmiseks, lõpeb alkoholiga liialdamine vahel stressi, ärevuse või isegi süütundega, kirjutab Men’s Health. Pole ka ime, et alkoholitarvitamisega ärevus kaasas käib – ilmselt on nii mõnigi inimene peojärgsel hommikul ärgates mõelnud, kas ta ütles või tegi midagi kohatut. Ka kliiniline psühholoog Moe Gelbart kinnitas, et ärevus rumala käitumise tõttu on sage nähtus.

«Esineb palju käitumismustreid, mis langetavad meeleolu ja teevad vahel ärevaks. Inimesed tunnevad, et olid kontrolli alt väljas ning mõtlevad, mida kõike nad ära tegid,» kirjeldas ta.

Tuleb meeles pidada, et kehal pole lihtne alkoholi lagundada ja kehast välja toimetada, mistõttu on ka loogiline, et pärast suurt joomingut oled kurnatud. Alkoholi taluvustase küll varieerub, kuid Gelbarti sõnul on korraga alates nelja alkoholiühiku tarbimine juba igaühele kahjulik. Ka joomisele järgneva ärevuse kohta tuleb öelda, et seda enamasti ei esine pelgalt paari, vaid palju rohkemate jookide tarbimise järgselt.

«Alkohol mõjub kehale kui füsioloogiline rünnak, see on nagu iseenda sisemuse peksmine,» nentis psühholoog. See selgitab, miks tuleb vahel pohmelli kannatades vanduda, et ei kavatse enam kunagi alkoholi juua. Joomise ajal on küll hea olla, kuid kõik muutub, kui pohmell lõpuks kohale jõuab. «Siis hakkabki inimene end näruselt tundma,» lisas Gelbart. Kui füüsiline tervis on seega käest ära, võib sama juhtuda ka vaimse poolega.

Joomine lööb sassi ka unetsükli. 2013. aasta uuringus, mis avaldati ajakirjas Alcoholism: Clinical and Experimental Research, tehti kindlaks, et õhtuti vähemalt neli õlut joonud inimesed nägid vähem unenägusid ning olid öö jooksul pikemaid perioode ärkvel. «Uni on oluline tegur oma akude laadimisel, see taastab organismi,» rõhutas Gelbart. Ka mulluses uuringus selgus, et ärevus suurenes ligi kolmandiku võrra inimestel, kel olid unehäired.

«Vähene uni käivitab ajus samad mehhanismid, mis teevad meid ärevuse osas tundlikuks – mõjutatakse aju piirkondi, mis toetavad emotsioonide reguleerimist,» kirjeldas uuringu kaasautor, California Berkeley Ülikooli teadlane Eti Ben-Simon.

Teadlased teavad, et alkoholi tarbimine mõjutab ajuosasid, mis reguleerivad ka tuju ja käitumist. Alkohol seondub ajus GABA-retseptoritega, mis tekitab ajutise hea enesetunde, kuid paraku ei jää see püsima. «Juba olemasolevate ärevushäiretega inimesed võivad küll üritada emotsioone alkoholiga vaigistada, kuid need tulevad märksa suurema lainega tagasi,» hoiatas psühhiaater Aparna Iyer.

Samas tuleb tõdeda, et mitte igaühes ei käivita alkoholijoomine või pohmell ärevust ning masendust. Tõenäoliselt sõltub see sellest, miks inimene üldse alkoholi tarbib – kui ta teeb seda kurbusest või vihast, kogeb ta samu emotsioone ka kaineks saades. «Joomise abil probleemide lahendamine on sama, mis võtta oma arved ning panna need paberihunti. Need kaovad silma alt vaid hetkeks,» nentis Gelbart. Ta soovitab hinnata, kui tihti kannatate pärast joomist negatiivsete tagajärgede käes. Kui seda juhtub praktiliselt iga kord, tasuks pidada nõu oma lähedastega ravi osas.

Tagasi üles