5 olukorda, mil madal libiido võib tuleneda haigusest

Madal libiido rikub suhteid. Foto: Shutterstock

Vahel tuleb ikka ette, et suurenenud stressi, magamata ööde või viirushaigusest taastumise tõttu on seksuaalvahekord viimane asi, mis mõttesse tuleb. Millal aga peaks sellesse tõsisemalt suhtuma?

Libiidot võivad mõjutada nii unehäired, vitamiinipuudus, vananemisega kaasnevad seisundid kui ka haigusedki. HuffingtonPost reastab mõned neist, mille puhul madal libiido koos muud sümptomitega võib olla märk haigusest või muust terviseseisundist.

Depressioon. Madal libiido võib anda tunnistust, et vaimne tervis vajab turgutust. Nimelt võib see olla üks depressiooni sümptomitest, mis liigitatakse anhedoonia alla, mil inimene on kaotanud huvi ja rõõmutunde. Depressiooni puhul on toimunud muutused ajus n-ö heaoluhormoonide (dopamiin, serotoniin) tasemes, mis ainuüksi ei mõjuta tuju, vaid häirivad ka võimet seksuaalvahekorras naudingut tunda. Kui esineb ka teisi depressiooni sümptomeid, on oluline saada abi vaimse tervise spetsialistilt. Depressioon on võimalik võtta kontrolli alla ning pole välistatud, et kui inimene on saavutanud emotsionaalse tasakaalu nii iseendas kui ka oma suhtes, taastub sugutung iseenesest.

Kilpnäärme alatalitlus. Kui kilpnääre ei suuda toota piisavalt organismile vajalikke hormoone, võib see häirida ka tahtmist olla seksuaalvahekorras. Teised kaasnevad sümptomid on muu hulgas väsimus, nõrkus, suurenenud külmatundlikkus, naha kuivus ja kaalutõus. Siingi on tegu terviseprobleemiga, mille sümptomitele on vaja põhjust otsida ja seejärel õiget ravi saada.

Erektsioonihäire. Kui mehel on esinenud erektsioonihäireid, võib ta alateadlikult tahta intiimsust vältida. See aga ei tähenda otseselt, et samal põhjusel on sugutung vähenenud, vahel aetakse madal libiido ja erektsioonihäired isegi segamini. Patsiendid kaebavad arstile vähenenud sugutungi, kuigi tegelikult on probleem erektsiooni kvaliteediga, mille taga võivad olla juba muud põhjused. Üldiselt saab aga erektsioonihäiredki kontrolli alla võtta.

Südamehaigused. Varasemad südamehaigused võivad olla üks faktor, miks sugutung alateadlikult väheneb. Eri uuringute andmeil on 60-87 protsenti südamehaigetest kinnitanud probleeme libiidoga ning erektsioonihäireid esineb kuni 81 protsendil. Põhjus on valdavalt selles, et kui südame-veresoonkond on juba kahjustunud, siis võib meestel tekkida probleeme ka erektsiooni saavutamisega, sest selle jaoks on vaja toimivat verevarustust.

Uneapnoe. See on vähem tuntud, kuid oluline tegur libiido vähenemisel. Uneapnoe puhul inimene norskab ning tal tekivad magades lühikesed hingamispausid, mille tõttu pole ka uni kvaliteetne. See omakorda tekitab väsimust ning pikemas perspektiivis põhjustab juba tõsisemaid terviseriske. Uneapnoed seostatakse meestel tihti vähenenud sugutungiga, sest lisaks kurnatusele võib see häirida testosterooni tootmist kehas. Ka uneapnoe on ravitav seisund.