Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuur pikeneb aasta võrra

Uus residentuuriprogramm kohaneb paremini õppija taustaga kui varasem. Foto: /

Peremeditsiini eriala residentuur pikenes kolmelt aastalt neljale, et perearstid saaksid piisavalt praktikat erialakliinikutes ja haiglates ning täiendaksid end ka teistel erialadel. 

Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuriõpe on alates 2019/2020. õppeaastast vastu võetavatele arst-residentidele praeguse kolme aasta asemel neli aastat. Ühe aasta lisandumisel vastab erialane väljaõpe paremini tervishoiukorralduslikele põhimõtetele, aga ka peremeditsiini residentide ootustele.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor Ruth Kalda on selle muudatuse elluviimise eest seisnud enam kui kümme aastat. «Võrreldes 1995. aastaga, kui peremeditsiini residentuuriga alustati, on esmatasandi osatähtsus kogu tervishoiukorralduses märkimisväärselt suurenenud. Seetõttu on oluline tagada ka perearsti eriala väljaõppe piisav kvaliteet ning erialane pädevus,» rääkis Kalda.

Et peremeditsiini erialal tegeldakse patsientidega vanusest, soost ja probleemist sõltumata, osutatakse järjepidevat arstiabi ja tegeldakse esmaste probleemidega, on professor Kalda sõnul väga tähtis saada piisav väljaõpe ka teistel erialadel, nagu lastehaigused, sisemeditsiini erialad, üld- ja pisikirurgia, naistehaigused, nahahaigused, psühhiaatria ja erakorraline meditsiin.

«Kolmeaastane peremeditsiini residentuur tähendas seda, et erialakliinikutes ja haiglates tehtav praktika oli väga lühike. Olime pea ainus eriala, kus oli mitu ühekuulise kestusega rotatsiooni. See ei taganud aga piisavat teoreetilist väljaõpet ja oskuste arendamist, sest sellest ühest kuust umbes nädal kujunes osakonna organisatoorsete aspektide ja töökorraldusega kohanemiseks,» tõdes Kalda.

Kõige suuremaks muutuseks peab Kalda võimalust tuua residentuuriõppe kohustuslike tsüklite kõrvale palju valiktsükleid. «Paljudel arst-residentidel on olemas Soome tervisekeskuses töötamise kogemus, osa neist on tulnud üle muust residentuurist, mõni on töötanud mitu aastat hoopis teisel erialal ja soovib nüüd tulla peremeditsiini õppima. Paljud tulevad otse ülikoolist, mõnel on olnud arstitöös pikk paus. Valiktsüklite abil saame residentuuriprogrammi palju paremini õppija taustaga kohandada,» rääkis Kalda.

Enamikus Euroopa maades kestab peremeditsiini residentuur neli või viis aastat. Kalda on Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuri nelja-aastaseks muutmisega väga rahul. «Kümme aastat asjaajamist tasus end lõpuks ära. Tänan meie arst-residente, kes osalesid nii aruteludes ministeeriumiga, kus residentuuri pikkus kinnitatakse, kui ka uue programmi väljatöötamisel.»

Peremeditsiini residentuuri programmi muudatuse aluseks on sotsiaalministri määrus «Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord», millega nähakse ette peremeditsiini eriala pikem õpinguperiood. Tartu Ülikooli senat otsustas peremeditsiini residentuuri programmi kestust muuta 29. märtsil.