Neuroloog räägib, kuidas saavad terved inimesed dementsust ennetada

Dementsuse primaarne ennetus tähendab eeskätt eluviisi korrigeerimist ja teadaolevate muudetavate riskitegurite ohjamist.

FOTO: Erik Reis / PantherMedia / Erik Reis

On hinnatud, et muudetavate eluviisi- ja terviseriskide vähendamine üldelanikkonnas 10–25 protsendi võrra aitaks maailmas ennetada 1–3 miljonit Alzheimeri tõve juhtu. 

Keskmiselt 1 protsent 65-aastastest isikutest ning 50 protsenti 90-aastastest põeb dementsust. Viljandi Haigla ja Confido Erameditsiini keskuse neuroloog Katrin Põld rääkis kirjutas portaalis Med24, mis on uuringute järgi dementsuse ennetamisel toiminud ja mis mitte.

Dementsuse tekkemehhanism on olenemata konkreetsest diagnoosist närvirakkude, -jätkete ja nende omavaheliste ühenduste ehk sünapside kahjustus ja häving. On teada, et dementsuseni viivate ajustruktuuri ja -funktsiooni muutuste kujunemine on aeglane protsess, kestes aastaid või isegi aastakümneid, enne kui mäluprobleemid ilmsiks tulevad. 

Primaarne ennetus tähendab eeskätt eluviisi korrigeerimist ja teadaolevate muudetavate riskitegurite ohjamist, et vähendada tervete inimeste tõenäosust haigestuda dementsusesse. On hinnatud, et muudetavate eluviisi- ja terviseriskide, nagu rasvumine, suitsetamine jm vähendamine üldelanikkonnas 10–25 protsendi võrra aitaks maailmas ennetada 1–3 miljonit Alzheimeri tõve juhtu. 

Laialdaselt soovitatav väikeses annuses aspiriini kasutamine südame-veresoonkonna tüsistuste, nagu südame- ja ajuinfarkt, ennetamiseks on dementsuse ennetuse seisukohalt aga osutunud kasutuks. 2017. aastal avaldati süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs, mille koondandmete järgi ei mõjutanud aspiriini tarvitamine normaalse kognitsiooniga isikute (keskmine vanus 66 a) vaimset võimekust ega dementsusesse haigestumust kuueaastase jälgimisperioodi jooksul, suurendas aga seedetrakti kõrvaltoimete, mille hulgas verejooksu riski. Dementsuse primaarses ennetuses ei ole tõenäoliselt rolli ka statiinidel ja koliinesteraasi pärssijatel.

Hiljutisest Cochrane’i andmebaasi süstemaatilisest ülevaatest nähtub, et vitamiinide ja mineraalide täiendava tarvitamise kasutegur üle 40-aastastel isikutel on dementsuse ennetuse eesmärgil üsna ebaselge. Näiteks ei olnud B-grupi vitamiinidel üle 60-aastastele normaalse vaimse võimekusega isikutele kognitsioonile soodsat mõju ka mitte 5–10 aastat kestnud tarvitamise järel. Dementsust ennetavat tulemust ei saadud ka kaltsiumi, D-vitamiini, seleeni- ja vasepreparaatide pikaajalisest tarvitamisest. Teisalt, ülevaates analüüsitud uuringutest selgus õrn positiivne efekt kognitsioonile antioksüdantsete vitamiinide (β-karoteen ja C-vitamiin) tarvitamisest, seda aga alles vastavalt 18 ja 5–10 aastat kestnud regulaarse tarvitamise järel.

Teine värske süstemaatiline ülevaade, mis hõlmas 38 kliinilist uuringut kestusega vähemalt kuus kuud, ei näidanud ka oomega-3-rasvhapete, sojapreparaatide ega ginkgo biloba rolli dementsuse primaarses ennetuses. Antud ülevaates peegeldus aga foolhappe ja B12vitamiini positiivne efekt mõningatele kognitiivse funktsiooni parameetritele, E-vitamiini soodne toime ei leidnud aga kinnitust.

Tagasi üles