:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/30/12035226t1h1a23.jpg)
Selle aasta kolme kuuga on leetrite vaktsiini uuendanud seitse korda rohkem inimesi kui eelmisel aastal samaks ajaks. Leetrid tõstavad uuesti pead üle kogu maailma, sest ajaga on vaktsineeritute hulk langenud.
Leetrite vastu revaktsineerimine kasvas tänavu hüppeliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta esimese kvartali jooksul on leetritevastast kaitset uuendanud 1337 täiskasvanut, terve 2018. aasta jooksul revaktsineeris end Eestis kokku 1502 ning 2017. aastal 373 täiskasvanut, teatab terviseamet.
«Revaktsineeritute arvu tõus näitab, et Eesti inimesed on Euroopas ja mujal maailmas toimuvat leetrite levikut tõsiselt võtnud ning on enda ja oma pere kaitseks vajalikke samme astunud,» ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova, kelle sõnul jätkavad leetrid levimist kogu maailmas, peamiseks põhjuseks on ajaga langenud vaktsineeritute hulk. «Leetrid on tagasi riikides, kus nad vahepeal olid juba kadunud – näiteks Ameerika Ühendriikides. Kuna leetrite sissetoomine Eestisse on Euroopas ja mujal leviva viiruse tõttu tõenäoline, on selle väga nakkava nakkushaiguse eest oluline kaitsta nii ennast kui oma lähedasi.»
Eriti soovitatav on täiskasvanutel leetritevastast kaitset uuendada olukorras, kus haigus on kas laialdasemalt levima hakanud või kui reisitakse riiki, kus leetrid on probleem. Samuti peaksid end leetrite vastu uuesti vaktsineerima need inimesed, kelle peres on alla üheaastased lapsed, rasedad või immuunpuudulikkusega inimesed või kellel on tööalaselt oht nakkushaigusesse haigestuda.
«Revaktsineeritute arvu tõus näitab, et Eesti inimesed on Euroopas ja mujal maailmas toimuvat leetrite levikut tõsiselt võtnud ning on enda ja oma pere kaitseks vajalikke samme astunud,» ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova
Leetrite tekitajaks on väga nakkav viirus, 100 vaktsineerimata inimesest haigestub kokkupuutel leetrihaigega 98. Haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Palavik püsib lööbimise lõpuni. Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.