/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/04/05/552205t1h6a5a.jpg)
Arstid on tänavu tuvastanud juba kahel inimesel kangestuskramptõve ehk teetanuse, enne tänavust aastat registreerisid meedikud viimati Eestis teetanuse haigusjuhu 2003. aastal, selgub terviseameti nakkushaiguste ülevaatest.
Arstid on tänavu tuvastanud kaheksa aasta järel kaks teetanuse juhtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruaris registreerisid arstid ühe teetanuse haigusjuhu Põlvamaal ja oktoobris ühe juhu Tallinnas.
Teetanuse tekitaja peitub maapinnas ning satub inimese organismi vigastatud naha kaudu. Haiguse peiteperiood on keskmiselt 6-14 päeva. Mida lühem on peiteperiood, seda raskemaks kujuneb haigus.
Tavaliselt algab kangestuskramptõbi mälumislihaste spasmiga, millele järgneb neelamisraskus ja haarab hiljem kõik tahtele alluvad lihased. Teetanus ohustab eelkõige täiskasvanuid, kuna lapsed on kooli ajal tehtud vaktsineerimiste järel haiguse vastu üldiselt hästi kaitstud. Vaktsineeritud inimene omandab immuunsuse kümneks aastaks, seega tuleb iga kümne aasta järel vaktsineerimist kaitse saamise eesmärgil korrata.
Koolilapsi vaktsineeritakse teetanuse vastu viimast korda 17-aastaselt, mis tähendab, et kõik täiskasvanud, kes on vanemad kui 27 aastat, peaksid kaaluma oma teetanusevastase kaitse uuendamist. Vaktsineerimise sooviga tuleks pöörduda perearsti poole. Difteeria-teetanuse vastane kompleksvaktsiin on ainus tasuta vaktsiin täiskasvanutele. Tänu üsna heale vaktsineerimisele esineb haigestumisi Eestis harva.