Skypark annab traumapunktile tööd

Õnnetused juhtuvad batuudikeskuses enamasti siis, kui lapsed üksteisele otsa hüppavad või kukuvad. Samas pole mõeldav, et suurt batuuti kasutaks vaid üks laps korraga. Foto: Toomas Huik

Tallinna lastehaigla traumapunkti arstide kinnitusel ei ole pealinnas ükski avalik mängukoht laste jaoks eriliselt ohtlik, küll aga on traumapunkti teistest sagedamini asja batuudikeskuse Skypark külastajatel.

«Ei ole vahetust, kus ei tuleks traumapunkti mõnda last Skypargist,» ütles Tallinna lastehaigla ortopeed Galina Iljinskaja. Tema kolleegi Lia Kasuki sõnul on kõige sagedasemad batuudivigastused hüppeliigeste ja sõrmede kergemad vigastused, aga ka seljapõrutused ja peatraumad. «Kuid lapsed on saanud ka väga raskeid vigastusi – luumurde küünarliigese piirkonnas, käsivarrel, reie- ja sääreluude murde ning isegi puusaliigese nihestuse, mis on vajanud operatsiooni,» tõi tohter näiteid.

Kasuki sõnul saadakse batuudil viga seetõttu, et sageli on seal liiga palju lapsi koos, suured ja väiksed läbisegi. «Nii need väiksed siis võnguvad suuremate laste hüpetele kaasa, kuni keegi neile peale hüppab või nad üle batuudiserva maha prantsatavad,» tõdes arst.

«Viimasel ajal tunduvad batuudil saadud vigastused küll veidi vähenevat. Raske öelda, kas on huvi vaibumas või pööratakse ohutusmeetmetele enam tähelepanu,» lisas ta.

Tallinnas tegutseva batuudikeskuse Skypark juhatajat Alar Kajarit traumapunkti meedikute öeldu ärritab.

«Ühele lapsevanemale öeldi traumapunktist, et meie oleme nende koostööpartner. Kuidas saab üks arst nii öelda?» imestab ta. Mehe sõnul tahaks ta selliste väljaütlemiste peale näha ka vastavat statistikat, mis näitaks täpselt, kui palju traumapunktis käijatest just nende juures viga sai.

Arstile jääb meelde

«Kui laps läheb traumapunkti ja ütleb, et sai viga Skypargis, siis see jääb arstile meelde. Aga see, et keegi trepi peal kukkus või varba vastu uksepiita ära lõi, arstile meelde ei jää. Sellepärast arst mõtlebki, et Skypargis on hirmus palju õnnetusi,» arvas Kajari.

Kuna meedias on viimastel aastatel ilmunud palju artikleid batuudiõnnetuste kohta, hakati Skypargis selle aasta algusest pidama eraldi arvestust kiirabi väljakutsega lõppenud traumade kohta.

«Selle järgi on siia kiirabi kutsutud umbes kaks korda kuus. Ma arvan, et umbes sama palju on neid lapsi, kes lähevad koju ja siis kurdavad, et käsi või selg on haige, ning seejärel minnakse traumapunkti,» pakkus Kajari. «Aga kui arvestada, et ühes kuus käib meie keskuses 8000 inimest, on õnnetuste arv väga väike,» lisas ta.

Turvalisem kui kodus

Oma keskuse atraktsioonide turvalisuses Kajari ei kahtle ning rõhutas korduvalt, et nende batuudid on märksa turvalisemad kui kodudes olevad. Ka on keskuses mitmel pool väljas reeglid, millest kinni pidades ei tohiks õnnetusi juhtuda.

Küll aga pole Skypargis reglementeeritud, kui palju inimesi võib batuudil korraga hüpata. Kajari sõnul pole mõeldav, et ühele batuudile lubataks korraga hüppama vaid üks laps. «Siis tekib see küsimus, et ma tõin oma lapse sünnipäevale ja miks tema ei saa hüpata, vaid peab tund aega ootama,» selgitas ta.

Batuudikeskuse tipptunni ajal ehk laupäeva pärastlõunal on Kajari sõnul kohal umbes 250 last ning keskuse töötajaid on kuus, kellest kaks peavad korda just batuutide juures. Mees on veendunud, et sellest piisab. «Ei saa ju täiskasvanu iga lapse kõrval hüpata,» leiab ta.

Kajari sõnul on nad pannud suurema vastutuse vanematele, kes peaksid lastele selgeks tegema, mida võib ja mida mitte. Senine kogemus näitab, et rohkem juhtub õnnetusi 10–12-aastastega, kes juba veidi oskavad hüpata, kuid kipuvad viga saama oma võimeid üle hinnates.

«Õnnetused lihtsalt juhtuvad,» tõdeb Kajari. «Lapsi ei saa vati sees hoida, nad mängivad jalgpalli, sõidavad rattaga, ronivad, turnivad. Ei ole võimalik neid elu aeg kätel kanda,» arvab batuudikeskuse juht.
Tarbijakaitseametist öeldi Postimehele, et Skyparki käisid ametnikud kontrollimas kaks aastat tagasi ja ühtegi eksimust tookord ei leitud.