Populaarne valuvaigisti ibuprofeen sai 50-aastaseks

Valuvaigistid. Foto: SCANPIX

Käsimüügis olevaid valuvaigisteid ostetakse maailmas igal aastal peaaegu kolme miljardit dollari eest. Viiendiku nendest ravimitest moodustab ibuprofeen, mida toodavad paljud ravimifirmad.

Ka Eestis saab apteegis valida Burana, Ibumaxi, Ibumetini, Ibustari ja Nurofeni nime kandvate tablettide vahel, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Lisaks toodetakse ibuprofeeni valuvaigistava geelina. Kaks aastat tagasi tuli USAs turule süstitav ibuprofeen. Toimeaine on siiski üks ja sama, see sündis Inglismaal pool sajandit tagasi.

1950ndatel aastatel hakkas Nottinghamis asuv ravimifirma Boots otsima liigesepõletiku vastast ravimit, mis oleks ohutu ning mida patsient saaks tarvitada pikka aega. Uuringuid juhtis farmakoloog Stewart Adams. Alguses tegeles ta steroidsete ainetega, kuid loobus nendest mitmete kõrvaltoimete pärast.

Seejärel hakkas Adamsile huvi pakkuma hoopis aspiriin, mille toime oli tollal keemikutele vähe tuntud. Mõned uurijad arvasid, et aspiriini valuvaigistav toime põhines ravimi võimel põletikku maha suruda.

See julgustas Adamsit otsima uut ainet, mis vaigistaks põletikku ning seeläbi leevendaks valu. Ligi kuuesaja molekuli hulgas valis Adams lõpuks välja ained, millest tal koos oma kaastöölistega õnnestus sünteesida ibuprofeen.

1961. aastal võttis Boots sellele molekulile patendi. Uus ravim läbis kliinilised katsetused edukalt ning 1969. aastal tuli see Brufeni nime all Suurbritannias turule. Varsti hakati seda müüma ka USAs. Esialgu oli tegemist retseptiravimiga, käsimüüki tuli ibuprofeen 1983. aastal Suurbritannias.

Kaks aastat hiljem aegus Bootsi patent ning ibuprofeeni hakati tootma ning müüma ülisuurtes kogustes. Ainuüksi Suurbritannias müüakse aastas üle kolme tuhande tonni ibuprofeenitablette.

Ibuprofeen vaigistab valu ning mõjub põletikuvastaselt, sest see surub kehas alla prostaglandiinide nimeliste ainete tootmist. Just prostaglandiinid reguleerivad veresoonte läbimõõtu ning vastutavad põletikureaktsiooni tekkimise eest.

Ibuprofeeni populaarsus põhineb sellel, et ravim on tõhus ning suhteliselt ohutu. Siiski võib see tekitada seedeelundite verejookse ning halvendada vere hüübimist.

Ravim mõjub kehvasti viljakusele. Montreali ülikooli uurijad näitasid hiljuti, et ibuprofeen suurendab esimese 20 rasedusnädala jooksul selle katkemise tõenäosust peaaegu kolm korda.

Liigne ibuprofeenilembus tekitab probleeme südame ja veresoontega. Pikaajalised suured ibuprofeeni annused tõstavad insuldiriski kolmekordseks ning suurendavad infarkti esinemise sagedust.