/nginx/o/2011/12/13/873906t1h74a4.jpg)
Tõstamaa perekeskuse perearst Madis Veskimägi möönis, et verikupu toime on ülimalt kahtlane.
Arstid on verikuppude suhtes skeptilised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tekitatud nahahaav on soojas õhutühjas kupuklaasis väga veritsev ja siit omakorda tulenevad ohud verega edasikantavate haiguste, näiteks aidsi, B-hepatiidi ja nahamädanike levikuks,» ütles ta Õhtulehele.
«Kui piisavalt veendunult verikupu mõju haigele seletada, unustamata seejuures kordades eriarsti visiidihinda ületavat tasu küsida, siis sellega ongi seletatav protseduurist saadav kergendus ehk platseeboefekt,» lisas ta
Põlvamaa perearst Anu Mõtsar nentis, et ta ei ole kuulnud, et seda iidset raviviisi tänapäeva Eestis keegi teeks. «Ilmselt teatud haiguste taastusravina võiks verikupp kõne alla tulla, kuid perearstidel on nüüdisaegse meditsiini vallas kasutada märksa tõhusamaid ja ka ohutumaid ravimeetodeid,» ütles ta.