Terviseoht töökohal: mida kujutab endast kutseastma?

Neljandik haigestunutest ei jää koju. Foto: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Tööga seotud kopsuhaigused on Eestis aladiagnoositud ning neist kõige sagedamini esineb hingamisteedes haigussümptomeid põhjustav kutseastma. 

Kutsehaiguste loetelus on pikk rida kopsuhaigusi, Eestis on need haigused aladiagnoositud. Põhjuseks on töötajate vähene teadlikkus oma töökeskonna mõjuritest, kahjuks ei soosi ka praegu kehtivad õigusaktid kutsehaiguste diagnoosimist. Ja ega arstilegi alati meenu patsiendi probleemidega tegelemisel neid tema kutsetööga seostada, kirjutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloog Elina Toim.

Kõige sagedasem hingamisteede kutsehaigus arenenud maades, sealhulgas Eestis, on kutseastma. Enamasti on see tekkinud allergiast. Kutseastmale eelnevad sageli allergiline riniit ja konjunktiviit. Riniidi korral on põhikaebusteks ninakinnisus, vesine eritis ninast, sage aevastamine, astma korral köha, sitke raskesti väljaköhitav röga ja väljahingamistakistus ning hooti esinev õhupuudustunne. Kopsufunktsiooninäitajad võivad astma algstaadiumis olla normi piires, sel juhul on kirjeldatud näiteks astmalaadseid sümptomeid või diagnoositud astma köhavorm.

Sümptomid tekivad esiti ainult töökohal

Kutseastmat tuleks kindlasti kahtlustada, kui astmasümptomid tekivad esialgu ainult töökohal ja leevenduvad nädalavahetustel või puhkuse ajal. Võimalik on ka, et sümptomid avalduvad alles õhtusel ajal peale tööd. Arvestada tuleb, et sensibiliseerumine võib toimuda juba kokkupuutel väga väikese hulga ohuteguriga.

Teada on üle 200 hingamisteede allergiat tekitava aine. Kõige sagedasemad neist on jahutolm, hallitusseente eosed, loomne kõõm ja epiteel, kemikaalidest polüuretaanplastmasside ja epoksiidliimide kõvendajad ning juuksehooldusvahendid. Kutseastma põhjuseks võib olla ka kokkupuude ärritavate gaaside, aurude või aerosoolidega (näiteks kloor ujulate ja spaade töötajatel).

Kutseastma diagnoosimisel on lisaks tavauuringutele vajalik PEF-meetria ööpäeva lõikes nelja nädala jooksul, töökoha riskianalüüs. Ravis on esmatähtis lõpetada kontakt allergeeniga, vajadusel ümberõpe. See tagab sümptomite vähenemise, võimalik on ka haiguse remissioon, kuid tundlikkus allergeeni suhtes jääb püsima. Muus osas on see tavaline astmaravi.

Kõige enam on oht bronhiaalastma tekkeks järgmistel elualadel:

• pagari- ja kondiitritööstus (allergeenid on jahutolm, jahulestad, jahuparandajad, taigna valmistamisel kasutatavad ensüümid, maitseained, toiduvärvid jne);
• loomakasvatus (allergeenid on söödajahud, hallitus, loomaepiteel ja -karvad, heinatolm);
• puidutööstus (allergeenid on puidutolm, hallitus, formaldehüüd, liimid, värvid, lakid);
• metallitööstus (allergeenid on keevitusaurud, metallitolm, abrasiivmaterjalide tolm, lihvimisvedelike aurud,värvid);
• plastmassitööstus (allergeenid on akrülaadid, epoksüvärvide  ja polüüretaamide kõvendajad);
• tervishoid ja sotsiaalvaldkond (allergeenid on ravimid, desinfitseerimisained, dentaalmaterjalid, lateks).