Milised haigused levivad mustade kätega?

Korralik kätepesu aitab vältida nakkushaigusi. Foto: Mitar gavric / PantherMedia / Mitar gavric

5. mail tähistatakse rahvusvahelist kätehügieenipäeva. Terviseamet tuletab täna meelde, et korralik kätehügieen aitab nakkushaiguste eest kaitsta nii gripi- kui grillihooajal.

Terviseameti põhja regionaalosakonna inspektor Gerda Jürgensoni sõnul on käte pesemine oluline kõigil neljal aastaajal, sest gripi taandumisele järgneb kevad ja suviste ürituste ning grillimise hooaeg. «Meid varitsevad nakkushaigused võivad hooajati küll erineda, kuid neid kõiki aitab eemal hoida korralik kätehügieen,» ütles Jürgenson, kelle sõnade kohaselt satuvadki haigusetekitajad sageli inimese organismi just tänu määrdunud kätele. «Näiteks ühistranspordis sõites või mistahes muus avalikus kohas ühiskasutavaid pindu katsudes me ju tegelikult ei tea, kes oli seal enne meid ja millised haigusetekitajad võisid temast maha jääda.»

Pesemata käte kaudu levivad erinevad soolenakkused, näiteks pesemata puu- ja juurviljade söömise või avaliku käimla külastamise tagajärjel võib inimene nakatuda düsenteeriasse ehk shigelloosi, mille haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Terviseamet registreeris eelmisel aastal kokku 17 düsenteeria juhtu.

Mustade kätega võib levida ka maailmas laialt levinud bakteriaalne toidumürgitus salmonelloos, mille nakkusallikaks võib olla nii nakatunud inimene kui kana, kalkun, veelind, siga, veis, näriline, koer, kass või mõni muu lemmikloom. 2018. aastal haigestus Eestis salmonelloosi 323 inimest.

Samuti aitab käte regulaarne pesemine ennetada haigestumist helmintiaasidesse ehk nugiusshaigustesse, mis levivad saastunult toidult ja loomadelt inimesele muuhulgas tänu puudulikule kätehügieenile. Eestis küllalt sageli esinev naaskelsaba, millesse maailmas on nakatunud umbes 400 miljonit inimest, levib kergesti nii käte, toidu, mänguasjade kui muude tarbeesemete vahendusel. Seedekulglasse satuvad munad saastunud käte vahendusel või küünte närimisel. Mune võivad edasi kanda ka kärbsed, prussakad ja tarakanid. Samal moel levib ka kääbuspaelusstõbi, mille korral on nakkusallikaks haige inimene. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Munad levivad sarnaselt naaskelsabale muuhulgas saastunud mänguasjade kaudu, kus need võivad elus püsida 3-4 päeva. 

Nõuanded tõhusaks kätehügieeniks ja kätepesuks:

• Küüned tuleb lõigata lühikeseks, et vältida parasiidi munade kogunemist küünte alla. Küüsi ei tohi närida;
• Tee käed ja randmed voolava vee all märjaks;
• Doseeri piisavas koguses seepi;
• Hõõru peopesasid vastamisi;
• Hõõru parema käega vasakut käeselga nii, et ka sõrmed üksteisega kontaktis oleksid. Korda sama teise käega;
• Hõõru peopesasid vastamisi harali sõrmedega;
• Hõõru parema käe peopesas vasaku käe sõrmede pealispindu. Korda sama teise käega;
• Hõõru parema käega ringjaid liigutusi tehes vasaku käe pöialt. Korda sama teise käega;
• Hõõru ringjate liigutustega parema käe sõrmeotsi vasakus peopesas. Korda sama teise käega;
• Loputa käed veega;
• Kuivata käed hoolikalt ühekordse paberkäterätikuga;
• Sulge veekraan paberkäterätikuga;
• Kogu kätepesu protseduur võtab aega 40-60 sekundit, mille järel on käed puhtad.