:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/05/12139371t1h62e1.jpg)
Kui soovime mõnd kindlat toitu või jooki, siis mõtleme enamasti selle maitse peale. Meile kas meeldib see maitse või mitte. Uus uuring leidis aga, et mõnikord pole maitseelistustel siiski olulisim roll.
Uus uuring leidis, et armastame pigem kohvi tekitatud tunnet, mitte joogi maitset (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusajakirjas Human Molecular Genetics avaldatud uuringus leiti, et isu mõrude jookide, näiteks kohvi või õlu järgi, tuleb pigem sellest, kuidas need joogid meid tundma panevad, vahendab portaal Interesting Engineering.
Oma teooria testimiseks analüüsisid teadlased andmeid inimeste kohta, kes jõid mõrusid jooke, nagu kohvi, teed ja greibimahla. Nad uurisid tervet inimese genoomi ja leidsid, et maitseeelistus ei põhinenud maitsmisega seotud geenidel. Selle asemel põhinesid eelistused geenidel, mis olid seotud jookide psühhoaktiivse mõjuga. Inimestele meeldib seega, kuidas kohv ja alkohol neid tundma paneb ning jookide tarbimisel on vähe seost nende maitsega. Kohvi puhul otsitakse kerget energiasööstu ja alkoholi juures toodi välja selle rahustav mõju.
/nginx/o/2019/05/05/12139370t1h3b77.jpg)
Uuringu autori Victor Zhongi sõnul oli tegu esimese genoomipõhise uuringuga, mis vaatas jookide tarbimist. Uuringus kasutati Suurbritannia biopanga andmeid. Eesti geenipangale sarnanevad andmebaasis on 500 000 briti geeniinfo.