Uuring: Eesti noored huvituvad aina vähem meelemürkidest, depressiivsed on aga sellegipoolest

Depressioon. Foto: Mitar Gavric / PantherMedia / Scanpix

Noored alustavad suitsetamisega hiljem, oluliselt on vähenenud vesipiibu tarbimine ning kasvanud on nende õpilaste osakaal, kes ei ole kunagi tarvitanud alkoholi, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust.

«Hea meel on tõdeda, et valdavalt hindavad Eesti 11-, 13- ja 15-aastased õpilased oma tervist heaks või väga heaks, nende osakaal on 86 protsenti. Seejuures sarnaselt varasemaga on ka värske uuringu põhjal poisid enda hinnangul parema tervisega ja eluga rohkem rahul kui tüdrukud,» kommenteeris TAI teadur Leila Oja.

«Kui veel neli aastat tagasi oli 15-aastaste hulgas 44 protsenti neid, kes alustasid suitsetamisega 13-aastaselt või varem, siis käesolevas uuringus oli sama osakaal 28. Vähemalt üks kord nädalas suitsetajate osakaal on jäänud samaks, keskmiselt viis protsenti,» lisas Oja. Umbes pooled (52 protsenti) suitsetamist proovinutest alustasid e-sigaretiga. Kui huuletubaka tarbimine püsis samal tasemel, siis vesipiibu suitsetamine on langenud 28 protsendilt 13 protsendini.

Samuti juuakse esmakordselt alkoholi hilisemas vanuses. Siiski on alkoholitarvitamine ja eriti purju joomine on endiselt murekoht. «Viimane uuring näitas mõningast positiivset muutust: kui 2014. aastal oli elu jooksul kaks ja rohkem korda purju joonud 15-aastaseid õpilasi 30 protsenti, siis mullu 27 protsenti,» sõnas teadur. Kuigi purju joomine ja suitsetamine on aasta-aastalt tunduvalt vähenenud, on poiste ja tüdrukute riskikäitumine üha sarnasem.

Positiivse poolena on sagenenud köögi- ja puuviljade tarbimine. Neid on alati sagedamini söönud tüdrukud, kuid ka poisid on järjest rohkem hakanud neid tarbima. Kahjuks söövad õpilased jätkuvalt liialt sageli maiustusi ja väga vähe kala.

Vähemalt kord nädalas joob energiajooke 13 protsenti noortest, tõus võrreldes eelmise uuringuperioodiga oli kolm protsenti. Poiste hulgas on energiajookide tarbijaid üle kahe korra enam kui tüdrukute hulgas (19 versus 8 protsenti). Koolipäevadel ei söö hommikusööki 15 protsenti õpilastest. Enim on hommikusöögi mittesööjaid 15-aastaste seas.

Veel fakte uuringust:

• Vähemalt 60 minutit päevas on kehaliselt aktiivsed vaid 16 protsenti 11−15-aastastest kooliõpilastest (17 protsenti poistest ja 14 protsenti tüdrukutest). 2014. aastal olid need numbrid 21 ja 12 protsenti.
• Kehaliselt on aktiivsemad need noored, kelle pere majanduslik olukord on hea ning kel on kõrge rahulolu eluga. Õpilaste hulgas, kes magavad piisavalt, on rohkem neid, kes on vähemalt tund aega viiel või enamal päeval kehaliselt aktiivsed.
• Ülekaalulised või rasvunud oli 21 protsenti poistest ja 14 protsenti tüdrukutest. See näitaja on tõusnud iga uuringuaastaga. Liigse kehakaaluga õpilaste hulgas on rohkem hommikusöögi mittesööjaid, nad on vähem aktiivsed ja veedavad rohkem aega televiisori- või arvutiekraani taga.
• Kurvameelsust ja depressiivseid meeleolusid on kogenud 33 protsenti noortest, tüdrukud enam kui poisid. Neid kogevad vähem hea majandusliku olukorraga ning heade peresuhetega õpilased.
• 58 protsenti õpilastest peavad kooliskäimist meeldivaks, üldse ei meeldi koolis käia 11 protsendile õpilastest.
• Viimasel paaril kuul on koolis kiusamist kogenud vähemalt korra 35 protsenti õpilastest, sealhulgas 15 protsenti on kiusamist kogenud korduvalt, kaks korda kuus või sagedamini.
• Kaasõpilaste kiusamisest on viimase paari kuu jooksul osa võtnud 28 protsenti õpilastest. Nii teiste kiusamine kui ka ise ohvriks sattumine on pidevalt vähenenud.
• Üle poole õpilastest kasutavad internetti üle kahe tunni päevas. Veerand arvutikasutajatest teeb arvutis koolitöid üle kahe tunni päevas. Kui tüdrukud on poistest aktiivsemad sotsiaalmeedias, siis poisid mängivad rohkem arvutimänge. 

Mis tekitab noortele kurvameelsust? 

Depressiivseid episoode esines 33 protsendil noortest, seal hulgas 26 protsendil poistest ja 40 protsendil tüdrukutest. Tervise arengu instituudi krooniliste haiguste osakonna vanemteadur Katrin Aasvee oli üks uuringu kaasautoristest ja tegi koostööd Eesti-Rootsi vaimse tervise sotsiaalteaduste instituudiga. Tema sõnul on raske öelda, kas noorte vaimne tervis on halvenenud. Depressioonist ja meeleoluhäiretest räägitakse rohkem ning seetõttu tulevad Aasvee sõnul need probleemid ka rohkem esile. 

«Vaimse tervise mure on suur ja eriti tüdrukute hulgas. Tüdrukutel on see kuidagi loomuomasem, nad on emotsionaalsemad ja see mõjutab neid neid rohkem,» sõnas Aasvee. Tema sõnul ei ole tüdrukud sageli oma keha ja välimusega rahul ja see põhjustab neile meeleoluhäireid. «Poisse häirib aga hoopis näiteks ebakompetentsus või see, kui nad tunnevad, et ei saa elus hakkama ning neil on hoopis teistsugused käitumuslikud iseärasused,» sõnas teadur.

Vanemate alkoholiprobleemide kohta on viimastel uuringuperioodidel samuti küsima hakatud ning nähti, et need on tugevalt laste depressiivsusega seotud. Suur roll on ka peresuhetel ja perestruktuuril. «Kui peres on kaks bioloogilist vanemat, siis on lapsel kõige parem keskkond, kus kasvada ja areneda. Kui peres on üks kasuvanem, on see juba kohe depressiivsuse tekitaja, eriti kui kasuvanemaks on naispool. Sellest on lapsed väga puudutatud ja kontakt tekib raskemini,» rääkis Aasvee.  

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children study ehk HBSC) toimus 2018. aasta kevadel Eestis juba seitsmendat korda. Uuringus osales 4727 5., 7. ja 9. klassi õpilast üle Eesti, kes andsid ise hinnanguid oma tervise ja käitumise kohta. Küsitlus on osa WHO egiidi all läbiviidavast rahvusvahelisest uuringust, mis toimub iga nelja aasta järel.