Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Ränk lahutus: 4-aastane laps jäi haigeks iga kord, kui pidi isaga kohtuma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suvine koolivaheaeg on hea aeg võtta probleemid käsile.
Suvine koolivaheaeg on hea aeg võtta probleemid käsile. Foto: Shutterstock

Lahutavad vanemad laovad niigi kannatavate laste õlule lisakoorma, hakates neile jagama oma mõtteid ja pingeid teise vanema kohta, kuigi laps ei saa olla psühholoog. Tegelikult oleks vanemate ülesanne vähendada lapse ärevust ja muret, kirjutab Pealinn.

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus kirjeldas juhtumit, mis algas siis, kui pere üks laps oli nelja-aastane. Pärast menetlusteate väljastamist hakkas kohtutäitur saama lapse emalt suurel hulgal ravimite väljamaksmise nõudeid: lapsel oli närvipinge, kõhuvalu, adenoidid, põiepõletik, nohu, köha, oksendamine jne.

«Kõik need väljendusid siis, kui laps kuulis, et peab isaga kokku saama,» rääkis Vilippus. «Lisandusid kaebused kohtutäituri tegevuse peale – et lapsel poleks võimalik isaga kohtuda. Laps oli siiani hirmul, sest isa raputas teda, kui ta oli kuue kuu vanune ja magas vankris.»

Lapsed on lahutuse tõttu segaduses ja pinges, nad süüdistavad vahel selles ennast. Sageli aga laovad neile oma emotsionaalse koorma peale ka vanemad. Pereterapeut Küllike Lillestiku sõnul on suur probleem, et tihti kaasatakse lapsed vanemate valusse. «Laps tõmmatakse vanemate suhtesse, kuigi on selge, et tema ei saa olla vanemate lahutuse puhul psühholoog või terapeut. Vanemate ülesanne oleks hoopis vähendada oma lapse ärevust ja muret,» tõdes ta.

On olnud ka olukordi, kus laps hakkab juba väiksest peast vanema eest hoolitsema. «Laps ei oska veel kõndida, aga juba ta hoolitseb oma ema eest, kes on liiga emotsionaalne,» nentis terapeut.

Lahutusest rohkem kahjustab lapsi see, kui vanemate kooselu on konfliktne, ei austata ega armastata teineteist. «Pidev pinge ja ärevus, mure, ebastabiilsus – see kahjustab lapsi väga palju,» mainis Lillestik. «Lapsed vajavad tegelikult seda, et vanemad tuleksid ka raskes olukorras iseendaga toime. Mida paremini saab inimene iseendaga kontakti ja suudab ennast rahustada, seda paremaks eeskujuks on ta oma lastele ja seda vähem konfliktne on ta ka ise.»

Pereterapeut nentis, et sageli tuleb lahutama hakkavale paarile üllatusena, et nad saavad lahku minna ainult mehe ja naisena, aga mitte vanematena. «See on paljudele tõsine ahhaa-elamus. Mul käib palju paare, kes veel ei ole lahku läinud, vaid on selles etapis, kus nad peavad otsustama,» rääkis Lillestik. «Paljud paarid saavad alles siis aru, et kui nad lahutavad, ei kao kuhugi see, mis nende vahel on olnud. Nad peavad õppima vanematena koostööd tegema.»

Loe lugu täismahus Pealinnast.

Märksõnad

Tagasi üles