Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Päikesekreemide kemikaalid imenduvad vereringesse juba peale ühepäevast kasutamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu teinud teadlased ei soovita siiski veel kreemi kasutamist lõpetada, sest see on hetkel ainuke viis, kuidas vähendada päikese ohtlikku mõju nahale.
Uuringu teinud teadlased ei soovita siiski veel kreemi kasutamist lõpetada, sest see on hetkel ainuke viis, kuidas vähendada päikese ohtlikku mõju nahale. Foto: /

Päikesekreem on efektiivseim viis, millega ennetada nahavähki. Uus uuring leidis aga, mõned kemikaalid päikesekaitse kreemidest erituvad kasutamisel kehasse.

Ameerika meditsiiniühingu ajakirjas avaldatud uuring keskendus neljale ravimile, mida käsimüügi päikesekreemides kasutatakse. Need olid avobensoon, oksübensoon, oktokrüleen ja ecamsule. Uurijate sõnul jäävad need kemikaalid peale päikesekaitse kreemi kasutamist verre sellisel tasemel, mis nõuaks edasisi testimisi kreemide turvalisuse osas. Dermatoloog Richard Torbeck sõnul tuleks aastakümneid kehtinud päikesekreemide ohutusnõuded üle kontrollida, vahendab Healthline

Uurijad tegid katse 24 osalejaga ning vaatasid, kui palju kemikaale nahka imendus ning kuidas need kehas liikusid maksimaalsel päikesekreemi kasutamisel. Teadlaste sõnul suurenes kemikaalide kontsentratsioon nelja uuringupäevaga, mis viitab sellele, et kemikaalid kuhjuvad kehasse aja jooksul. Samuti leiti veres püsivaid kemikaalide tasemeid ka peale päikesekreemi kasutamise lõpetamist.

Uuringus kandsid osalejad päikesekreemi neli korda päevas 75 protsendile kehapinnast neli päeva järjest. Osalejad jagati gruppidesse, millest igaüks sai erineva päikesekaitse vormi: kreemi, losjooni või sprei. Uurijate sõnul näitasid nende analüüsid, et peaaegu kõigil osalejatel oli veres rohkem kemikaale, kui toidu- ja ravimiameti soovitused ette näevad ning seda juba peale ühte päeva kreemi kasutamist. Siiski kirjutasid teadlased, et nende tulemused näitavad vajadust edasisteks uuringuteks, et leida nende tulemuste kliiniline tähtsus. Seetõttu ei tähenda see, et peaks nende kasutamise lõpetama.  

Kõik kreemid imenduvad mingil moel nahka, rääkis Torbeck. Füüsilised päikeseblokaatorid, mis on paksemad ja jätavad nahale valge kihi, imenduvad vähem. Keemilised ultraviolettkiirguse blokaatorid sisaldavad lisaaineid, mis võimaldavad neil nahal paremini jaotuda. Spreides või losjoonides olevad alkoholid võivad kemikaalide nahka tungimist suurendada, eriti kui neid kantakse kuumale, higisele või ärritatud nahale. Siiski ei ole tõendeid, et praegu lubatud päikesekreemides olevad ained võiksid olla kahjuliku mõjuga.

Uuringul oli kaks olulist piirangut. Peamine oli see, et uuring tehti siseruumides ja osalejad ei puutunud kokku päikesevalguse, niiskuse või kuumaga, mis oleks võinud kemikaalide imendumist mõjutada. Samuti ei uuritud imendumise erinevust eri nahatüüpidel, päikesekreemi koostiste või osalejate vanuse puhul.

Tagasi üles