Rästikuhammustusi saab vältida vaid ühel viisil

Rästik.

FOTO: Aivar Aotäht / Sakala / Scanpix

Rästikud on juba liikvel, kuid seni on esimesed kontaktid inimeste ja madude vahel mürgistusteabekeskuse andmetel veel õnnelikult lõppenud. Hammustuse vältimiseks on kõige targem rästikud rahule jätta.

«Oluline on teada, et tegemist on suhteliselt ara loomaga, kes enamasti inimese lähenedes põgeneb,» ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Ehkki peamiselt eeldatakse rästikuga kokkupuutumise võimalust metsas, siis sama ohtlikud on koduaeda jäetud lõikamata muruga alad. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. «Kõige õigem on rästikut nähes  lihtsalt ära minna ja ta rahule jätta,» ütles Oder.

Rästikutega asustatud piirkondades metsa minnes tuleb kanda sobivaid jalanõusid, olla ettevaatlik näiteks puuõõnsuste uurimisel ja paksu rohu sees liikudes. Üle maas olevate puutüvede astudes tasub kindlasti uurida hoolikalt ümbrust.

Rästik võib salvata ka vees olles, sest kuumadel päevadel otsivad nad sarnaselt inimestega veest jahutust. Sel juhul salvab ta ohvrit peamiselt veest välja ulatuvast kehaosast -  peast, kaelast või kätest. Pea või kaelapiirkonda tabanud hammustused on eriti ohtlikud.

Sageli on sündmuskohal madu raske identifitseerida ning võib juhtuda, et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid. Tihti ei põhjusta rästikuhammustused raskeid tervisekaebusi, kuna alati ei pruugi hammustus olla efektiivne – madu võib oma mürgihammastega vaid nahka marrastada. Hinnanguliselt 10-20 protsenti rästikuhammustustest on taolised n-ö kuivad hammustused. Lisaks on rästiku hammustusjälg harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on 3-4 mm. Ent hammustusest võib jääda ka kolm jälge, kui parasjagu toimub hammaste vahetumine.

Vaatamata sellele, et enamasti pole kannatanute abistamiseks vajalik vastumürgi manustamine, tuleks võimalikult kohe pärast rästikult salvata saamist pöörduda arsti juurde olukorra hindamiseks ja edasiste juhtnööride saamiseks.

Kui rästik on hammustanud, siis:

  • rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada, muuda hammustuskoht liikumatuks. Säilita ise rahu;
  • ära proovi hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda, ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut;
  • kannatanule võib anda mõõdukas koguses juua vett, eriti kui hammustuskohas on tekkimas turse ja kannatanul on janu. NB! Kui kannatanu oksendab või tal on hingamisraskused, on söömine ja joomine ohtlik;
  • transpordi kannatanu lähimasse haiglasse, ära lase tal ise liikuda;
  • helista alati täpsemate juhiste saamiseks mürgistusinfoliinile 16662 või häirekeskusesse numbril 112. Seetõttu hoia looduses liikudes alati käepärast laetud akuga telefoni! 

Kui rästiku hammustuse hetke oskavad inimesed karta, siis tasuks meeles pidada, et hammustus on inimesele ohtlik ka 2-4 ööpäeva möödudes. Sel ajal hakkab tursevedelik kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning on taas oht tõsiste tervisekaebuste tekkeks. Kannatanu kaal võib tursete ajal tõusta isegi kuni poole võrra. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis. Turse ja nahavärvi tumenemine võivad olla märgatavad veel mitmeid kuid.

Eesti saab keskmiselt aastas rästikult hammustada alla saja inimese. Rästikuhammustusi tuleb ette ennekõike aprillist septembrini.