/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6307913t1h21e1.jpg)
Uriinipidamatus algab tihti hiilides. Üks tulevaste võimalike põieprobleemide indikaator on öiste tualetikülastuste arv. Kui see on suurem kui üks, oleks aeg selle probleemiga tegeleda.
Põieõde: mitu korda öösel tualetis käia on liig mis liig
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rangemad põieprobleemide käsitlused väidavad, et isegi üks kord öö jooksul tualetis käia on liiast,» ütleb Astra Kliiniku ja LTKH põieprobleemidele spetsialiseerunud õde Inga Zopp. «Ma ise pooldan leebemat käsitlust, mis ühekordset tualetikülastust siiski aktsepteerib. Aga kaks-kolm korda öösel tualetis käia on liig mis liig.»
Tema sõnul on niigi päeval kõigil tegemisi ja probleeme kuhjaga, öö on ette nähtud taastumiseks. Tihti ei jää inimesed pärast öist tualetiskäiku niipea magama ning isegi kui jäävad, siis on ikkagi uni häiritud. Kui see toimub mitu korda öö jooksul ja pikka aega, hakkab ka päevast toimetulekut mõjutama.
Täis põie maht on igal inimesel individuaalne, kuid see on keskmiselt 300-350 ml. See on uriinikogus, mille korral tunneme vajadust urineerida. Juba 100-150 ml juures saame esimese signaali, et varsti peaks tualetti minema. Tavaliselt jäävad inimesed, kui nad selle tunde peale üldse ärkavadki, kohe uuesti magama. Tänu põie elastsusele ja mõnevõrra väiksemale uriinitootmisele öö jooksul peaks ilma põieprobleemideta inimene saama enamusel öödest magada 6-8 tundi ilma tualetis käimata. Põiehäirete korral nii pikk vahe pole võimalik, tekkiv urineerimistung on liiga tugev ja inimene peab öö jooksul korduvalt põit tühjendama.
Peab arvestama, et inimesed sageli ei märka põieprobleeme, sest on sagedase urineerimisega nii päeval kui öösel harjunud, kuna «see on juba väga ammu nõnda olnud». See ei ole vabandus, sest tegemist võib olla märgiga põieprobleemidest. Mehed, kes on öösiti sagedased kergendajad, võiksid käia uroloogi vastuvõtul kontrollimaks, ega need sümptomid pole eesnäärmega seotud. Mõnikord tuleb ka üle vaadata kodused harjumused, sest sageli inimesed isegi ei tea, kuidas mõned tegevused või söögid-joogid võivad mõjutada öist tualetiskäimist.
«Öö on siiski eelkõige magamiseks,» pani Zopp veelkord südamele.