Ainuõige viis, kuidas ninaverejooksu peatada

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Ninaverejooks.
Ninaverejooks. Foto: panthermedia.net / Peter Werner

Enamasti on ninaverejooksu põhjuseks trauma, kuiv õhk ja nina nokkimine, haiguste perioodil ka nohu-köha või allergiad. Pigem tekib ninaverejooks koos olemasoleva haigusega, väga harva on see eluohtlik, seda pigem vanemaealiste puhul.

Tüüpiliselt pigistavad inimesed nina ülaosa sõrmedega kokku ning kallutavad pea taha, et verejooksu peatada, kirjutab Reader's Digest. Allergoloog Jason M. Abramowitzi hinnangul on see teguviis aga soovituslikule vastupidine. Õige on ninasõõrmed tihedalt kokku pigistada. «See avaldab survet nina vaheseinale, kust veri kõige tõenäolisemalt tuleb,» lisas ta. Pead tuleks kallutada ettepoole, et veri ei tilguks hingetorru. Nina ülaosale võib panna külma kompressi kui ka kasutada dekongestantset spreid, mis aitavad veresoontel aheneda ning verejooksul peatuda.

Kõrva-nina-kurguarst Maseid Moghaddassi soovitab võimalusel panna ninna vatitups ning suruda samuti õrna survega ninasõõrmetele. Kõige õigem on suruda just nina pehmetele, mitte kõvadele osadele – enamik inimesi aga eksib sellega.

Kui oled ninaverejooksu juba pikalt ja tulutult püüdnud peatada, tasub võtta ühendust arstiga. Seda eriti juhul, kui veri on helepunane ning voolab kiiresti. «Soovitan inimestel esimese äkitselt esineva tugeva verejooksu puhul konsulteerida kõrva-nina-kurguarstiga, et mõista verejooksu päritolu ning välistada tõsisemad põhjused,» lisas Abramowitz. Ka korduvad ninaverejooksud võivad olla märk haigusest ning vajaksid arsti tähelepanu.

Ninaverejooksu pärast ei pea aga muretsema, kui oskad neid ennetada. Esmatähtis on see, et nina sisemus oleks niisutatud. Pisikesed veresooned nina sees kipuvad lõhkema pigem siis, kui nina on kuiv. Selle vältimiseks saab kasutada erinevaid ninalahuseid. Mõistlik on vältida pidevat viibimist ruumides, kus on väga kuiv õhk. Kuiv õhk on ühtlasi üks põhjuseid, miks tekivad allergiad, põletikud ja infektsioonid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles