6 kehaosa, mida sa ei pese tõenäoliselt piisava hoolega

Naba võiks puhastada iga päev. Foto: Panthermedia/Piotr Marcinski/Scanpix

Pärast enda duši all seebitamist ei jää ilmselt muljet, et sa ei saanud piisavalt puhtaks, kuid tegelikkuses tuleb end üpris hoolsalt küürida ja erilist tähelepanu pöörata just teatud kehaosadele. 

Reader's Digest teeb ülevaate, milliste kehaosade hügieen kipub tihtipeale unarusse jääma.

Selg. Jah, selg saab duši all kahtlemata märjaks ning ehk seebitad selle sissegi, kuid tegelikkuses vajab see rohkem pühendumist. Pigem tasub investeerida švammi või harja, millega saad konkreetselt selja puhtaks küürida. Seda tuleks teha vähemalt 2-3 korda nädalas, et vältida nahale tekkivate infektsioonide riski.

Küünealused. Käsi on soovituslik pesta vähemalt 30 sekundit, tehes korralikult puhtaks nii sõrmede vahed kui ka küünealused. Ilmselt peseb tavainimene käsi küll pärast tualetiskäiku, aevastamist või toore liha käitlemist, kuid kui küünealustele mitte tähelepanu pöörata, oled teinud vaid pool tööd. Eriti just fekaalbakterid armastavad küünte all paljuneda. Küünealuste puhastamisel võib kasutada nii pehmet švammi kui ka vatipulka, mille oled teinud niiskeks ja seebiseks.

Kõrvatagused. See on soe õnarustega kehapiirkond, mis on täis rasunäärmeid. Rasune koht pakub ideaalset kasvukeskkonda bakteritele, seega kui seda mitte igapäevaselt pesta, võid varsti kimpus olla bakterite paljunemisest tekkiva mustuse ja halva lõhnaga.

Naba. Siin kehtib sama reegel – naba on mõnus soe ja varjuline koht bakteritele pesitsemiseks, seega selle vältimiseks tasub pigem nabaauku tihemini pesta. Naba puhastamine põletikuliste infektsioonide ennetamiseks on eriti oluline juhul, kui kannad nabarõngast.

Keel. Tihti arvatakse, et suuhügieeni tagamine piirdub hammaste ja igemetega ning keele puhastamine ununeb sootuks. Kahjuks ei puhasta suud ega ka keelt piisavalt isegi suuveega loputamine. Keele pealispind on poorne ning see võimaldab sinna peituda hulgalistel bakteritel. Halvas hingeõhuski ei pruugi süüdi olla lagunevad hambad, vaid keelel pesitsevad bakterid, seega käi keel iga hambapesuga üle hambaharja või spetsiaalse kaabitsaga.

Küünarnukid. Küünarnukkide puhtust me ehk spetsiaalselt ei jälgi, kuid tihti toetame neid mitte kõige puhtamatele pindadele (töö- ja restoranilauad jm) ilma ise seda taipamata. Küünarnukkide nahk muutub kergesti kuivaks ja võib hakata pragunema, mis loob sisenemistee nahka kahjustavatele bakteritele. Seega iga kord duši all olles pööra tähelepanu ka küünarnukkidele.