Narkootikumide tarvitajad suunatakse karistamise asemel tugiisiku juurde

Narkootikumid. Foto on illustreeriv. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Aprillis alustas Tervise Arengu Instituut koos Ida prefektuuriga programmi SÜTIK elluviimist Ida-Virumaal. Selle raames saavad tugiisiku inimesed, kes tarvitavad narkootikume. Politseile saab nad suunata narkootikumide tarvitamise või väikeses koguses omamise tõttu karistuse asemel sotsiaalprogrammi.

Julgustus SÜTIK (sõltlaste ühiskonnastamine tugiisiku kaasamisel) programmi Ida-Virumaal rakendama tuli pilootprogrammi esimeste positiivsete tulemuste põhjal. «Mullu juunis loodi TAI ja Põhja prefektuuri eestvedamisel samalaadne programm Tallinnas ja Harjumaal. Tänaseks osaleb programmis 147 narkootikume tarvitavat inimest, kes vähemal või rohkemal määral kasutavad tugiisiku abi igapäevaeluga paremini toimetulekuks,» kommenteeris TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova.

Tugiisik toetab programmis osalejat narkootikumide tarvitamisest tekkinud probleemide lahendamisel, aidates leida just talle vajalikke tugiteenuseid – näiteks elu- ja töökohta, psühholoogilist nõustamist, võlanõustamist ja sõltuvusravi. Tugiteenus kestab vähemalt aasta ning programmi tulemusena suureneb sõltuvusprobleemidega inimese toimetulek ja väheneb riskikäitumine.

Kurbatova selgitas, et sõltuvus narkootikumidest on haigus, mis kujuneb üldjuhul välja pika aja jooksul ning seda on võimalik ravida. Kui inimene ei ole veel valmis ravile pöörduma või ravi ei ole kättesaadav, vajab ta sellegipoolest mitmekülgset abi. «Tugiisik aitab teiste spetsialistide toel narkootikume tarvitaval inimesel igapäevaeluga paremini toime tulla, et tal oleks rohkem jõudu ja võimalusi seada edasiviivaid eesmärke, narkootikumidest loobuda või tarvitamist oluliselt vähendada,» lisas Kurbatova.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse sõnas, et politsei on seni tegelenud narkootikumide levitamise ja tarvitamise tagajärgedega, kuid neid on vaja ennetada. «Kogemusest teame, et suur osa sõltlastest, kelle jaoks tarvitamine on lõppenud surmaga, olid varem politseiga kokku puutunud. Sõltlase karistamine rahatrahvi või arestiga täidab harva eesmärki, see ei võõruta inimest aineid tarvitamast. Pigem vastupidi – rahatrahvid kuhjuvad, sest nende tasumiseks ei ole vahendeid ning kohtutäiturid saadavad nõudeid. Samas mõtleb inimene vaid uue doosi saamisele ning paljud panevad selle hankimiseks toime varavastaseid kuritegusid,» kirjeldas ta.

Juuse lisas, et politsei jaoks on TAI hea partner, kellega koos ennetamisele tähelepanu pöörata.

Teenust osutavad Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing MTÜ LUNEST ja SA Viljandi Haigla. Programmis osalemine on tasuta ja vabatahtlik. Jõhvis ja Kohtla-Järvel programmiga liitumiseks tuleb võtta ühendust numbril 5770 3773 ning Narvas ja Sillamäel numbril 5860 0372 või kirjutada [e-mail].