Spetsialist selgitab: põhjamaade probleeme kuperoosat ja rosaatseat saab kontrolli all hoida

FOTO: Shutterstock

Õhetav punetus põskedel võib viidata kuperoosale või rosaatseale. Tihti on rosaatseat põdev nahk ülitundlik, kiskuv ja kipitav ning ebamugav «põletav» tunne nahas võib olla igapäevaselt häiriv mure.

Mõlemad – nii kuperoosa kui rosaatsea avalduvad punetusena. Lihtne eristamise viis on aga see, et kuperoosa puhul on nahapind tavaliselt sile ja näha on veresoonte võrgustikud, rosaatsea puhul näeb nahk välja rohkem põletikuline ning võib esineda nahast kõrgemaid punnikesi, mistõttu mõnikord aetakse seda täiskasvanu aknega segamini.

«Kuperoosaks nimetatakse laienenud veresoonekesi, mis on läbi naha nähtavad punetuse ning peenikeste punaste või sinakate joontena. Tähelepanelikul vaatlemisel näevad laienenud kapillaarid nahal välja nagu peened punased kiired või võrgustik, mida nimetatakse ka veresoonte «ämblikuks»,» räägib Medemis Clinicu esteetilise meditsiini õde Yulia Dotsenko. «Kuperoosa peamised tekkepõhjused on kapillaaride pärilik nõrkus, kliima, elustiil ja ka hormonaalsed muutused kehas. Kuperoosa tekib sagedamini õhukesel, kuival ja tundlikul nahal ning lokaliseerub tavaliselt näol, kaelal ja dekoltee piirkonnas.»

Rosaatsea on nahahaigus, mille korral näonahale tekib punetus, nahk on ülitundlik, kiskuv ja kipitav. «Haiguse arenedes võivad tekkida ka punased sõlmekesed, mädavillid ja veresoonte laiendid. Rosaatsea on kroonilise iseloomu ja ägenemistega kulgev haigus, mis esineb umbes 10% elanikkonnast ning mis lokaliseerub kõige sagedamini näo keskosas – otsmikul, põskedel, ninal ja lõual,» selgitab ta.

«Kuperoosa ja rosaatsea on tegelikult põhjamaade probleemid,» ütleb nahaõde, lisades, et külm, tuuline ja niiske kliima on naha suhtes kõige kiuslikum. Külma-sooja vaheldumine ning küttesüsteemi tõttu kuivaks muutunud toaõhk soodustavad naha ärritumist ja veresoonte lõhkemist.

«Üheks soodustavaks faktoriks loetakse ultraviolettkiirguse doosist tekkinud nahaveresoonte kahjustust ja nahapõletiku teket,» selgitab Dotsenko. «Päikesega tuleb olla ettevaatlik, sest liigne päevitamine laiendab veresooni ja soodustab kapillaaride lõhkemist.»

Ka vürtsikas toit, suitsetamine ja alkohol vähendavad kapillaaride elastsust ning kahju võib tekitada ka vale nahahooldus. Lisaks keskkonnateguritele ja elustiilist tulenevatele harjumustele on rosaatsea tekke puhul oluline roll ka eelsoodumusel ja naha vananemisel.

Kuidas põskede punetusest vabaneda?

«Tõhusaim ravi punetusele on IPL fotovalguse ravi. IPL valgussähvatused neelduvad kapillaarides, mille järel tõmbuvad veresooned kokku. Samuti hakkab tööle kollageeni tootmine, mis tugevdab veresoonte seinu ja need ei lõhke enam nii kergesti,» selgitab õde.

Oluline on mõista, et rosaatsea ja kuperoosa on kroonilise iseloomuga ja neid ei saa päris välja ravida, kuid IPL raviga on võimalik nahamuutusi leevendada ja kontrolli all hoida. Tulemuste saavutamiseks on vajalik läbida IPL ravi kuuri, mis koosneb 3-5 protseduurist.

«Protseduuride täpne arv on individuaalne ning  oleneb probleemi ulatusest. Protseduuride vahele peab jääma minimaalselt neli nädalat - seega võib lõpptulemuse avaldumine võtta aega mitu kuud,» räägib Dotsenko ja lisab, et juba peale esimest protseduuri on tunda naha seisukorra paranemist – väheneb valulikkuse ja kipituse tunne ning nahk muutub siledamaks.

«Pärast eduka kuuri läbimist on punetus oluliselt vähenenud või täielikult kadunud ja kontrolli all tavaliselt umbes üheks-kaheks aastaks. Kuna probleem on sisemine ja tingitud veresoonte seinte nõrkusest, siis välisfatorite mõjul ja ebatervislikku eluviisi tõttu võib punetus tagasi tulla. Seega on probleemi kontrolli all hoidmisel tähtsal kohal ka elustiil ja õige igapäevane nahahooldus,» selgitab ta.

Kuidas igapäevaselt ise punetuse probleemi kontrolli all hoida?

Esteetilise meditsiini õde Yulia Dotsenko puutub rosaatsea ja lõhkenud kapillaaride probleemiga kokku igapäevaselt. «Ütlen oma patsientidele alati kolm põhilist asja, kuidas nad omalt poolt saavad haigust kontrolli all hoida,» ütleb Dotsenko ning loetleb, mida teha tuleb:

  1. vältida provotseerivaid faktoreid (nt alkohol, suitsetamine, saun);

  2. kaitsta nahka liigse päikesekiirguse eest;

  3. kasutada õigeid nahahooldustooteid.

«Rõhutan alati, et IPL fotovalguse protseduur on punetuse ravi osa. Sama tähtis ravi osa on õige igapäevane nahahooldus. Vaid koostöös on meil võimalik saavutada silmnähtavalt hea ja püsiv tulemus,» kinnitab Dotsenko.

«Kuperoosse naha puhul on soovituslik kasutada pehmeid, nahka mitteärritavaid tooteid. Kindlasti ei tohi kasutada tugevaid abrasiivkoorijaid ja kuivatavaid näopesugeele. Hästi sobivad apteegis saadaval olevad Bioderma Sensibio sarja tooted, mis on punetavale nahale loodud. Rosaatsea puhul sobivad hästi aselaiinhappega kreemid, mis vähendavad põletikku nahal. Sesderma Azelac sari on üks nendest. Samuti pakub La Roshe Posay väga häid punetusvastaseid ja tundliku naha jaoks mõeldud kreeme, mis annavad punetavale ja õrnale nahale mugavustunde,» soovitab spetsialist ning julgustab tulema konsultatsioonile, kui õige nahahooldustoote valimisel tekib kahtlusi või on soov saada punetuse ravi osas rohkem nõu.

Kellele sobib IPL fotoravi protseduur?

Punetuse raviga saab tegeleda aastaringselt ning sobib praktiliselt kõikidele.

«Oluline on vaid teada, et vähemalt kahe nädala jooksul enne protseduuri ei tohi päevitada ja kasutada isepruunistuvaid kreeme. Ka peale protseduuri on nahk õrn ning vajab päikese eest lisakaitset. Tuleks arvestada ka sellega, et nädala jooksul pärast protseduuri ei tohi käia saunas ja basseinis. Protseduuridega alustamine tuleks edasi lükata raseduse ja imetamise korral ning ka siis, kui organism on haige või huulel esineb ohatis,» lisab ta.

Tagasi üles