Kroonilise väsimuse sündroom: kas see on üldse päris haigus?

Lisaks kurnatusele esineb kroonilise väsimussündroomi põdejatel lihase-, liigese- ja peavalu. Foto: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Scanpix

Pikka aega toimus arutelu selle üle, kas krooniline väsimussündroom peaks liigituma haiguste hulka. Nüüd on mitmed tervisealased liidud ja organisatsioonid eesotsas WHO-ga otsustanud, et see on reaalne haigus.

Müalgiline entsefalomüeliit (ME) ehk maakeeli krooniline väsimussündroom on neuroloogiline seisund, mis mõjutab enamasti nii närvi- kui ka immuunsüsteemi, kirjutab Independent.

ME-teemalisi uuringuid on tehtud aga pigem napilt ning nende rahastus on aastaid olnud keeruline, mistõttu pole tänase päevani täpselt teada, mis haigust põhjustab, kirjeldas briti heategevusfondi Action for ME eestvedaja Sonya Chowdhury. «Sellise ebamäärasuse tõttu võib haigus nii arstidel kui ka tööandjatel kergesti märkamata jääda, või aetakse see segamini läbipõlemise või depressiooniga, kuid see pole kumki neist.» Chowdhury paneb südamele, et kuigi haigusel on keerukas iseloom ning avastamisvõimalused, ei saa selle tõsidust siiski alahinnata.

Nagu nimigi ütleb, on sündroomi peamine sümptom ekstreemne väsimus. Veel on sümptomitena nimetatud lihase- või liigesevalu, peavalu, pearinglust, iiveldust, kurguvalu ja keskendumisraskusi. Sümptomid sarnanevad gripile. Kui muidu annab treening pigem energiat, siis ME all kannatavad inimesed kogevad treenides sümptomite halvenemist. Sümptomaatika võib inimeseti erineda ning ka haiguse raskusaste võib päev-päevalt olla erinev. Väsimussündroomi ei maksa aga endal ise diagnoosida. Selle kahtluse peab siiski kinnitama arst.

Brittide ME liidu andmeil on teada mitmetest ravimeetodite katsetest, millest nii mõnedki on paljulubavad, kuid hetkel veel väsimussündroomi vastu üldtunnustatud universaalset ravi ei ole. Seisundi leevendamiseks kasutatakse kognitiivset käitumuslikku teraapiat, ravimeid valude ja iivelduse peletamiseks ning spetsiaalset treeningprogrammi.

Teadaolevalt on naised seisundist sagedamini mõjutatud kui mehed ning see võib tabada igas eas inimesi, kuid sagedamini tekib vanusevahemikus 40-60 eluaastat. Arvatakse, et ligi 90 protsenti haiguse all kannatajatest pole õiget diagnoosi saanudki. Chowdhury andmeil on iga neljas väsimussündroomi all kannataja nii raskes seisundis, et ei suuda taluda eredat valgust, müra ega lähedase kallistuski. Tihti jäävad sellised haiged koju voodirežiimile.