/nginx/o/2019/05/13/12162315t1h0b75.jpg)
«Haigekassale eraldatud raha on nagu suur tekk, mis on üle kõikide arstiabi vajavate haigete laotatud. Kui me tõmbame ühtedele tekki rohkem peale, sikutame teistelt selle maha,» ütleb haigekassa ravimite- ja meditsiiniseadmete osakonna juht Erki Laidmäe.
Ta lisab, et tekk ei ole kunagi nii suur, et selle ühte otsa sikutades keegi kuskil katmata ei jääks.
Laidmäe tõdeb, et meditsiin areneb kiiresti ja igal aastal tuleb turule uusi kalleid ravimeid. «Iga uus ravimitaotlus tähendab aga haigekassale kasvavaid kulusid. Aeg-ajalt kuuleme küsimusi, miks haigekassa vajaliku ravi eest ei maksa ja miks riik ei aita? Peamiselt tuleneb see tõsiasjast, et raha on piiratud hulk ja selle jagamisel tehtavad keerulised otsused peavad aitama võimalikult paljusid,» sõnab ta.
Laidmäe sõnul ei suuda mitte ükski tervisesüsteem maailmas kõigile tagada soovitud raviteenuseid ja ravimeid. Eesti pole erand. «Kõiki ravimeid ei olegi võimalik meie ühise raviraha eest osta, vaid oluline on valida suurima kasuteguriga ravimid õiglase hinnaga.»
Laidmäe nendib, et ravimid on vahel väga kallid. Tänavu võttis haigekassa rahastavate ravimite loetellu ühe harvaesineva haiguse ravimi, mille kulu on sama suur kui ühe haigla lasteosakonna avatuna hoidmine poole aasta jooksul.
«On üsna tavapärane, et lõppstaadiumis vähihaigele mõeldud ravimi eest, mis pikendab patsiendi eluiga keskmiselt kolm kuni kuus kuud, küsib ravimitootja üle 100 000 euro. Praegu keskmist palka saaval maksumaksjal kuluks ravikindlustusmaksu võrra sääste kogudes sellise summa kokkusaamiseks umbes 50 aastat,» tõdeb Laidmäe.
«Haigekassa eesmärk on olemasolevate vahenditega tagada kõikidele abi vajavatele patsientidele parim võimalik ravi.»
Täismahus teksti loe siit.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)