Kas uneajaks ikka tasub kontaktläätsed silma jätta?

Kontaktläätsed. Pilt on illustratiivne. Foto: PantherMedia/Scanpix

Vahel võib ikka juhtuda, et puhtalt hajameelsusest või lihtsalt suurest kurnatusest ununeb õhtul enne magamaminekut läätsed silmast ära võtta. On see siis nii halb?

«Küsin seda läätsekandjatelt patsientidelt esimese asjana, et kas nad jätavad läätsed ka magamise ajaks silma. Silma sarvkesta spetsialistina olen näinud hulle sarvkesta infektsiooni juhtumeid, millest paljud on otseselt seotud kehvade läätsekandmise harjumustega,» tunnistas silmaarst Inna Ozerov portaalile Reader’s Digest.

Lühike ja konkreetne vastus küsimusele, kas läätsi võib uneajaks silma jätta, on ei. On võimalik, et kogemata juhtub nii ja sellest ei sünni midagi halba, kuid ei maksa arvata, et nii võibki jääda tegema. Kui üks selline kogemus on edukas, võib sellest kergesti kujuneda harjumus. Paraku kaasnevad läätsede pika kandmisajaga mitmed terviseriskid ja võimalikud tagajärjed pole sugugi leebed.

USA toidu- ja ravimiamet (FDA) kiitis esmakordselt heaks pikema kasutusajaga läätsed 1981. aastal. Need olid mõeldud kasutamiseks järjest kuni kahe nädala vältel. Varsti pärast seda said rohelise tule ka kontaktläätsed, mis on mõeldud 30-päevaseks kasutamiseks ilma vahepeal neid silmast võtmata. Aja möödudes on teadlased aga avastanud, et silmainfektsioonide esinemissagedus suureneb aina nende hulgas, kes ei võta läätsi uneajaks silmast, mistõttu vähendas FDA maksimaalset läätsede kandmisperioodi seitsmele päevale.

Mitmed silmaarstid ei pea läätsede pikka aega järjest kandmist ohutuks ning nende seas on ka Ozerov. Tema hinnangul on isegi kasutusloast hoolimata läätsede pikaaegsel kandmisel oma ohud. «Silma sarvkesta haavand võib 24 tunni jooksul üsna kiiresti areneda ning silmanägemisele laastavat kahju teha. Mikroorganismidele on meelepärane pime, niiske ja madala hapnikurõhuga keskkond. Just need on tingimused, mis leiavad aset läätse pinnal, kui me magame. Mikroorganismidel on võimalik läätse külge kleepuda, mis suurendab ka infektsioonide tekke tõenäosust,» kirjeldas ta.

Haavand pole sealjuures naljaasi, vaid läätse alla pääsenud bakter võib silma sarvkesta loetud päevadega ära söövitada, jättes alles valge surnud koe. Kui inimene õigel ajal ravile ei pääse, võib see lõppeda püsiva nägemiskaoga. Kui sarvkest ei saa ööpäeva jooksul üldse õhku, võib see tekitada teisigi tervisehädasid, alustades punasest silmast, lõpetades silmalaugude tursega.

Ozerov pani läätsekandjatele südamele, et tegu on meditsiinilise vahendiga, mille kasutamine nõuab korrektset lähenemist, mitte suvalist isetegevust.