Vähinõustaja: näen tihti alla 50-aastasi rinnavähiga naisi, keda võinuks aidata varasem sõeluuring

Vähikabineti nõustaja Merike Värik leiab, et sõeluuringusse peaks kaasama naised juba 40.-ndast eluaastast ja vähihaigetele peaks võimaldatama kiiremini uudseid vähiravimeid.

FOTO: SANDER ILVEST / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Põhja-Eesti regionaalhaigla vähipatsientide teabetoa nõustaja Merike Väriku sõnul vajaks praegusest vanusepiirist nooremad naised rinnavähi ennetuse sõeluuringut. Praegu hakatakse Eestis rinnavähi sõeluuringusse kutsuma naisi alates 50. eluaastast.

«Näen tihti haigeid, kes on alla 50, hädas rinnavähiga ja jäänud hiljaks arsti juurde pöördumisega,» nentis ta. «See kurvastab, sest varakult avastatud rinnavähk on ravitav, patsiendid pääseksid väiksemate tüsistustega, saaksid naasta tööle ja kasvatada üles lapsed ning olla ühiskonnale vajalikud.»

Värik rõhutas, et kui naised ei saa uuringule, on vähi avastamine hiline, tüsistused väga suured ja ravi oluliselt kallim. «Olen ise rinnavähi läbi elanud enne sõeluuringu vanusesse jõudmist,» ütles ta.

Paljudes riikides alustatakse rinnavähi sõeluuringuga 40-aastastel naistel. «Leian, et ka meil Eestis oleks see väga vajalik,» ütles Värik. «Kuna meil on sõeluuringu kasutamise protsent väike, võiks kaasata naisi alates 40. eluaastast.»

Euroopa Liidu uuringu põhjal on Eesti oma rinnavähi ravimise edukuselt viimaste hulgas.

Värik toonitas, et ravikindlustamata naistele on mammograafilise uuringu hind 26 eurot ja see võib päästa elu. «Oleks imeline, kui ka nemad oleksid sõeluuringuga kaetud. Pärast on ravikulud väga suured ja ikka läheb see lõpuks riigirahakotist.»

Nõustaja sõnul on murekohaks ka see, et Eestis on kättesaadavad ainult kuus ravimit, mis on alates 2015. aastast Euroopa Liidu müügiloa saanud. «See on erakordselt vähe, sest aastatel 2015–2017 on Euroopa Liidus turule lubatud 31 uut vähiravimit,» tõi ta võrdluseks. «Miks võtab nii kaua aega, et uued vähiravimid jõuaksid patsiendini ehk saaksid riikliku kompenseerimise?» Vastse uuringu andmeil kulub keskmiselt 927 päeva, enne kui Eestis jõuab uus onkoloogiline ravim läbirääkimislaualt patsiendini. Esialgsetel andmetel enne viimast analüüsi oli see suisa 988 päeva.

Väriku sõnul võib inimene ravimit ootama jäädes surra. «Bürokraatia laseb veskitel jahvatada ja arstidel tõestada ravimi vajadust patsiendile nii pikka aega, et patsient võib selleks ajaks juba meie seast lahkunud olla. Inimesed surevad, oodates ravimeid,» avaldas ta kahetsust.

Värik pani naistele südamele, et nad vastaksid sõeluuringu kutsele, ja kui seda ei ole posti teel saadetud või kätte saadud, pöörduksid ise uuringutele.

Praeguse korra järgi kutsutakse sõeluuringule 50–69-aastasi ravikindlustatud naisi iga kahe aasta tagant.

2019. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naised, kes on sündinud aastatel 1951, 1952, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967 ja 1969.​

Lugu ilmus esmakordselt 14. mail.