Ebameeldiv jalaseen varitseb ühiskasutatavates paikades

Spaas ja ujulas käies tasub kanda plätusid, et viia seenhaigusega nakatumise risk miinimumini. Foto: Shutterstock

Jalgade seenhaigus algab tavaliselt üsna tagasihoidlike sümptomitega neljanda ja viienda varba vahel. Algul ei pruugi see põhjustada mingeid vaevusi, mõnikord esineb naha sügelust. Edaspidi kahjustuvad ka teised varbavahed ning tallad. 

Nahk haigestunud varbavahedes ketendab, vahel on valkjas ja niiske, jalad higistavad ülearu ja lõhnavad halvasti. Lõhna põhjustavad kahjustunud nahal kiiresti paljunevad bakterid. Taldade naha haigestumise tunnused on tagasihoidlik punetus ning peenehelbeline ketendus nahavagudes.

«Inimesed ei kontrolli jalgu ega märka tihtipeale, et varba vahele on tekkinud punetus ja ketendus,» sõnas dermatoveneroloog Ene Mäestu. Seenhaigus võib edasi kanduda jalalabale, -tallale, küüntele, aga ka kubemesse. «Küüne seenhaigus ei parane ise kuidagi, pigem läheb hullemaks,» lisas arst. Kui jala seenhaigus on juba tekkinud, soovitatakse haiguse kubemepiirkonda levimise takistamiseks panna sokid jalga enne aluspesu.

Seenhaiguste profülaktikas on oluline isiklik hügieen. «On elementaarne, et inimene peseb iga päev jalgu ja vahetab iga päev sokke,» märkis arst. Nii pole seenel võimalust varvaste vahele kinnituda. Mäestu hinnangul pole kasulik ka kinniseid jalanõusid pikka aega järjest kanda. «Seetõttu on riskigrupis näiteks sõdurid, kes kannavad kaua samu jalanõusid, ei saa end igal hetkel pesta ning lisaks kasutavad ühist pesuruumi.» Kui pereliikmel on diagnoositud jalaseen, on oluline mitte kanda temaga samu jalatseid või susse ega kasutada samu rätikuid.

Jalaseenega nakatumine toimub haige inimese küüntest ja taldadelt eraldunud imepisikeste osakeste kaudu, mis sisaldavad seeneniidistiku elemente. Selle tekitajaid leidub kõige enam niisketel basseiniäärsetel pindadel ning üldkasutatavate duširuumide ja saunade põrandal, mistõttu tasub neis kohtades alati kanda plätusid. Harvem nakatutakse kodus teiste pereliikmete või võõraste jalanõude kandmisel. Nakatumist soodustavad naha mikrotraumad, õhku mitteläbilaskvate jalanõude kandmine, jalgade liighigistamine ja verevarustuse häired.

Apotheka apteeker Kerli Valge soovitab seenhaiguste ennetuseks kasutada näiteks Cutasept feet spreid ning pöörata erilist tähelepanu jalgade, eriti varvaste ja varbavahede hoolikale kuivatamisele. «Jalanaha seeninfektsioone diagnoosib arst. Kui aga varbavahed on hauduma läinud, kuid seennakkust pole kindlaks tehtud, võib terbinafiini või naftifiini sisaldavaid ravikreeme kasutada ka profülaktiliselt. Isegi kui nähtav ketendus on vaid paari varba vahel, tuleb ravikreemi määrida kogu tallale, sealhulgas kõigi varvaste vahele,» kirjeldas ta.

Seesugune ravi on igapäevane ja tuleb korrektselt läbi teha. Ravimit tuleb nahale kanda sõltuvalt toimeainest üks või kaks korda päevas ning jätkata kuni kaks nädalat pärast sümptomite möödumist. Uuesti nakatumise vältimiseks soovitab apteeker desinfitseerida ka sokid ja jalanõud. Kui on mure jalgade ketenduse või diagnoositud jalaseenega, võib raviva toote valimisel alati nõu pidada apteekriga.

Nutikas nipp: kuivata jalad fööniga

Suvel umbseid jalanõusid kandes tuleb olla tähelepanelik, et jalad liigselt ei higistaks ega muutuks niiskeks, sest niiskus loob bakterite paljunemiseks soodsa keskkonna. Kui jalad peavad taluma niisket keskkonda, tuleb eriti hoolas olla jalgade pesemisel ja kuivatamisel.

Enamasti kuivavad jalad õhu käes kuni pool tundi ja isegi siis ei pääse õhk alati kõige probleemsematesse kohtadesse varvaste vahel. Sellele vaatamata pannakse sokid ja jalatsid kiiresti jalga ning minnakse päevatoimetustega edasi.

Niiske keskkond on aga seenele kõige mõnusam kasvulava, mistõttu aitab jalgade täielik kuivatamine jalaseene levimist piirata. Pärast pesemist kuivata jalgu föönist tuleva õhusurvega, keskendudes eriti küüntele ja varbavahedele. Föön teeb töö kiiresti ära.

Allikas: Purewow