Uuring: raseduseelne ülekaal paneb naise tervise suurde ohtu

Rasedus. Foto: Sebastian Duda / PantherMedia / Scanpix

Rasedad ning arstid keskenduvad tihti sellele, kui palju naine raseduse ajal kaalus juurde võtab, kuid uue uuringu kohaselt on just raseduseelne kaal märksa tõsisemate terviseriskide põhjustaja.

Mida rohkem kaalub naine enne rasedust, seda tõenäolisemalt kogeb ta rasedusaegseid komplikatsioone nagu kõrge vererõhk, preeklampsia, rasedusaegne diabeet, keisrilõige või enneaegne sünnitus, edastas Health24 uue uuringu tulemusi. «Selliseid komplikatsioone esines 34 protsendil normaalkaalus emadest ning rohkem kui 60 protsendil naistest, kes olid enne rasedust juba rasvunud,» kinnitas Rotterdami Erasmuse Ülikooli meditsiinikeskuse vanemteadur Romy Gaillard.

Tema hinnangul oleks vaja strateegiaid, mis aitaks naistel jõuda normaalkaalu juba enne rasestumist, et rasedus kulgeks leebemini ja vähemate komplikatsioonidega. Samas ei maksa rasedal eeldada, et ta saab süüa kahe eest, kuna ka rasedusaegsel kaalutõusul tuleb mõnevõrra silma peal hoida, rõhutas günekoloog Navid Mootabar. «Tervisliku raseduse nimel pole niivõrd oluline säilitada selle vältel normaalne kaalutõus, tähtsam on lapsesaamisele vastu minna normaalse raseduseelse kaaluga,» lisas ta.

Rasvumise näitajad suurenevad peaaegu kogu maailmas ning Gaillardi kinnitusel on viljakas eas naiste rasvumine üsna tõsine probleem. Et teada saada raseduseelse kaalu mõju rasedusele, vaatasid Hollandi teadlased läbi 25 teemakohast uuringut, mis hõlmasid ligi 200 000 naise terviseandmeid perioodist 1989-2015. Naiste keskmine vanus oli 30 eluaastat, nad olid pärit Euroopast ja Põhja-Ameerikast.

Naised jagati kehamassiindeksi (KMI) järgi kategooriatesse. Selgus, et 4 protsenti naistest olid alakaalus (KMI alla 18,5), 68 protsenti normaalkaalus (KMI vahemikus 18,5-24,9), 20 protsenti ülekaalus (KMI 25-29,9) ning 8 protsenti rasvunud (KMI üle 30). Komplikatsioone esines ligi 37 protsendil kõigist rasedustest. Kui alakaalus naistest ligi kolmandik koges komplikatsioone, siis rasvunud naistel tuli neid ette suisa 61 protsendil.

Uuringut hindas kõrvaltvaatajana naistearst Jill Rabin, kes rõhutas, et rasedus pole sprint, vaid maraton. «Oluline on see, kuidas naine raseduse läbib. See ei puuduta ainult kehakaalu, vaid ka teisi metaboolseid ja toitumuslikke tegureid, mis tuleks enne rasestumist kontrolli alla saada,» sõnas ta.

Rasedusaegse kaalutõusu kohta pole Rabini väitel üht kindlat numbrit, kuidas kõik naised võiksid juurde võtta. See sõltub palju sellest, kuidas loode kasvab ja areneb ning kuidas naise keha kasutab ära söögist saadavat toiteväärtust. Probleem on tema arvates see, et paljud naised ei saa arsti nõu raseduse planeerimisel. Mootabar nõustus, et naised võiks enne rasestumist võimalusel arstiga läbi arutada oma riskifaktorid. Praegu kehtib pigem reegel, et naine jõuab arstlikku kontrolli siis, kui ta juba on rase.

Uuring avaldati meditsiiniajakirjas Journal of the American Medical Association.