Arstkond toetab Eesti viimaste aastate alkoholipoliitikat, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust eelkõige lastele ja noortele. Esikohal peab olema tervis, mitte aktsiisitulu.
Arstid on alkoholiaktsiisi langetamise vastu: see on lühinägelik otsus
Rahvusvahelised uuringud ja praktika kinnitavad, et alkoholi tarvitamist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam ning kõige hinnatundlikumad on just lapsed ja noored, teatas Eesti arstide liit.
Eelmisel nädalal avaldas Tervise Arengu Instituut kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu, mis näitas, et viimase nelja aasta jooksul on kokkupuuted alkoholiga ja alkoholitarbimine noorte seas oluliselt vähenenud.
Liidu hinnangul on Eesti senine alkoholipoliitika on olnud mõistlik ja edukas. Eelmisel aastal sai Eesti alkoholikahjusid vähendavate piirangute kehtestamise eest Euroopa alkoholipoliitika ühenduse Eurocare auhinna ja märgiti ära maailma terviseorganisatsiooni (WHO) poolt.
Oma igapäevatöös näevad kõik Eesti arstid, kuidas alkohol kahjustab nii vaimset kui füüsilist tervist, põhjustab õnnetusi ja suurendab kuritegevust, lõhub peresid, tekitab vaesust. Ka poliitikud ja riigijuhid ei tohi sellest mööda vaadata ja teha alkoholi tarvitamist soodustavaid otsuseid.
Alkoholipiirangute mõju on pikaajaline ega avaldu kohe, seetõttu ei ole tark tormata praegu aktsiise langetama. Alkoholi tarbimine eelmisel aastal sisuliselt ei muutunud, aktsiisitõus ja piirikaubandus seda hüppeliselt ei kasvatanud. Alkoholitootjadki on nüüd aru saanud, et kõrgem hind ei pane eestlasi rohkem jooma.
Aktsiisi langetamine ei pruugi tuua oodatud tulu, küll aga suurendada alkoholi joomisest põhjustatud kahjusid – nii tervisele kui riigieelarvele. Soomes viis alkoholiaktsiisi langetamise katse 2004. aastal alkoholi tarbimise ja sellest tingitud suremuse ning muude kahjude märkimisväärse suurenemiseni. Alkoholiaktsiisi langetamine on arstide arvates lühinägelik ja rahva tervist kahjustav otsus.