Kuidas aru saada, et sul on ärevushäire

Foto: Shutterstock

Kui ärevus on midagi sellist, mida me kõik kogeme, siis ärevushäire on haiguslik seisund. Ärevushäire on psüühikahäire, mis diagnoositakse neil inimestel, kelle ärevus on tugev, kestab kaua ning piirab tegevusvõimet.

Ärevushäirel on olemas erinevaid vorme, sealhulgas generaliseerunud ehk üldistunud ärevushäire, millest me täna ka räägime.

Generaliseerunud ärevushäirele on iseloomulik pidev, krooniline ärevus, muretsemine ja pingetunne. Sellega ei kaasne enamasti paanikahooge või sundmõtteid, kuid see kestab vähemalt kuus kuud. Ärevus ja muretsemine on sellisel juhul fokusseeritud parasjagu stressi tekitavatele asjaoludele elus – töö, kool, raha, suhted.

Ärevust võib kogeda nii vaimsete kui ka kehaliste sümptomitena. Ärevusehäire all kannataja võib kogeda näiteks rahutust, keskendumisraskusi, lihaspinget, väsimust, ärrituvust, unehäireid kui ka südame pekslemist. 

Millal peaksid abi otsima? Ärevushäiret on põhjust kahtlustada, kui ärevus tekib ilma nähtava põhjuseta, ei kao pärast stressitekitava olukorra möödumist või kui ärevuse sümptomid on väga tugevad. Kui tunned, et ärevus häirib sinu igapäevaelu või on lähedased sellele tähelepanu juhtinud, siis tuleks pöörduda arsti poole, kellega koos on võimalik väljaselgitada sobiv ravimeetod.