«Eesti inimesed on eriarsti usku ega pöördu oma tervisemurega esmalt perearsti poole, kes tegelikult koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi,» tõdes haigekassa tervishoiu valdkonna juht Maivi Parv. Tema hinnangul on see üks oluline põhjus, miks eriarstiabi ravijärjekorrad on nii pikad. Seda kinnitab asjaolu, et 2018. aastal tehti näiteks kõrgvererõhktõve korral eriarstide juurde 40 513 visiiti, mis oleks olnud välditavad, sest tervisemure saanuks lahendada perearst.

«Perearstid ja -õed on oma ala tippspetsialistid, kes suudavad praktiliselt igal erialal anda väga head arstiabi ning hinnata, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst,» kinnitas perearst Karmen Joller. Tema sõnul on perearstidel praegu mitmekülgsed võimalused tervisemurede lahendamiseks. Üks näide on e-konsultatsiooni teenus, mis võimaldab perearstil eriarstiga kiiresti konsulteerida patsiendi tervisemure asjus, ilma et inimene peaks ise eriarsti poole pöörduma.

Tõsise probleemiga saab arstile kiiremini

«Iga inimene loodab oma tervisehädale leida võimalikult kiire lahenduse, kuid tegelikult ei suuda ühegi riigi tervishoiusüsteem tagada, et kõik inimesed pääseksid arstile nüüd ja kohe,» tõdes Parv.

Arstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda sõltuvalt nende terviseprobleemi tõsidusest. Joller kinnitas, et raskes seisundis inimene peab pereõe või -arsti vastuvõtule saama samal päeval. «Kui inimesel on kiiremat sekkumist vajav tervisemure, siis otsivad perearst ja eriarst koostöös viisi, kuidas kiiremini abi tagada. Teised, kelle haigus ei ole nii ajakriitiline, saavad arstiabi sellise aja jooksul, mil nende tervislik seisund oluliselt ei halvene,» lisas ka Parv.

Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus.

Arstiabi kättesaadavus Eestis

Eestis ei ole ravijärjekorrad pikemad kui mujal. «Ravijärjekordade puudumine on Euroopas pigem erand kui reegel,» tõdes Parv. Võrreldes Eestiga ei ole ravijärjekorrad sugugi lühemad näiteks Hollandis või Rootsis, kus 90 päeva ravijärjekorras oodanud inimeste arv on viimase paari aastaga kahekordistunud.

Haigekassa ja Kantar Emori 2018. aasta uuringust selgus, et 58 protsenti Eesti elanikest on tervishoiusüsteemiga rahul ja rohkem kui pooled (52%) inimesed peavad arstiabi kättesaadavust heaks. «Eestis läheb SKP-st tervishoidu umbes kuus protsenti, paljudes teistes Euroopa riikides on see 9–12 protsenti. Selle raha eest pakutakse Eestis väga heal tasemel tervishoiuteenuseid,» on Parv veendunud.

Eestis on 632 000 tööl käivat inimest, aga poole rohkem on ravikindlustatud inimesi, kellele haigekassa maksumaksja raha eest peab arstiabi tagama. «Eestis on tervishoiu rahastus tagasihoidlik ja nõudlus arstiabi järele suur. Abivajajaid on alati rohkem kui ressursse, seega peame teatud raviteenuste saamisel arvestama järjekordadega. Kasvavad nii tervishoiu võimalused kui ka inimeste ootused,» selgitas Parv.

Eesti haiglate liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul ei saa eitada, et praegu on nõudlus enamikus tervishoiu valdkondades suurem kui teenuste pakkumise võime. «Teatud arstide juurde on ravijärjekorrad pikemad ja n-ö heade või spetsiifiliste oskustega arstide juurde vastuvõtuaja saamine on inimestele suur väljakutse. Tegelikult on olulisem küsimus, kas kõik patsiendid, kes visiidiaja saavad, seda kõige enam vajavad,» tõdes Sule, viidates, et inimene peab saama õiget teenust õigel ajal ja kohas.

Endise terviseministri Riina Sikkuti sõnul aitaks ravijärjekordi lühendada seegi, kui inimene saab oma mure võimalikult väikese visiitide arvuga lahendatud. «Tervishoiusüsteem peab inimese tervisemurele lahenduse andma seal, kus see on otstarbekas. Patsient jõuab oma murega õige arsti juurde ning tema raviteekond on sujuv.»

2017. aastal tehtud ravikindlustuse analüüsist selgus, et kallid ravijuhud võtavad suurema osa ravirahast. Ligi 70 protsenti eriarstiabi rahast suunatud kümnendiku inimeste raviks, kes põevad raskemaid haiguseid. Nende inimeste kaasaegne ravi on väga kallis. Eriarstiabis kulub poolte inimeste ravile ainult viis protsenti ravirahast, sest nende ravi on soodsam, aga peamiselt ootavad just nemad ravijärjekordades.

 Ravijärjekordi ei leevenda ainult lisaraha

Tervishoiuteenuste õigeaegse kättesaadavuse tagamine on Parve sõnul väga mitmetahuline küsimus, mis ei ole lahendatav vaid haigekassa rahastuse suurendamisega. «Arstide puudus ja inimeste endi valik mängib siin suurt rolli,» leiab ta.

Kord kuus esitavad haiglad haigekassale ravijärjekordade kohta ooteaegade põhjuste andmeid. Parve sõnul märgivad haiglad peamise põhjusena patsiendi valiku ehk arsti eelistuse, teise põhjusena arstide puuduse. «Seda, et haigekassa rahastus ja lepingumaht pole piisav, märgitakse pika ooteaja põhjusena kõige vähem,» lisas ta.

Parv on veendunud, et lisaraha ei too juurde puuduvaid arste. «Kui haigekassa maksaks kinni kogu ravivajaduse, oleks ikka ravijärjekorrad pikad, sest pole arste, kes patsiente vastu võtaks. Arstide vähesuse tõttu tuleb kauem oodata ligi 11 protsendil eriarsti ambulatoorses ravijärjekorras olijatel,» ütles ta.

«Meie tervishoiu aluseks on pädevad perearstid ja –õed, kes aitavad iga inimese tervist hoida ja parandada,» kinnitas Sikkut. Krooniliste haigustega inimeste ravi ja jälgimine liigub suuremas mahus just perearstide ja -õdede hoolde, selleks on vaja ka rohkem erioskustega õdesid. Sikkuti sõnul aitab lähiaastatel peremeditsiini tugevdada kaasaegsete tervisekeskuste rajamine üle Eesti.

«Meie arstid panustavad tervishoidu enam, kui on õigus neilt oodata. Võrreldes Põhjamaade kolleegidega teeb meie arstkond tööd rohkem kui täiskoormusega,» nentis Sule. Selleks, et arstid Eestisse püsima jääksid, tuleb tema hinnangul hoida häid tööalaseid suhted, arste motiveerivalt tasustada ning tagada neile head töötingimused koos arenemis- ja koolitusvõimalustega.

Arstide, õdede ja haiglate liidu kollektiivlepingu läbirääkimise tulemusena lisati tänavu haigekassa eelarvesse 40 lisamiljonit arstide ja õdede palgatõusuks. «Arstide palgatõus on viimase viie aastaga olnud 55, õdedel 65,6 protsenti. Selle abil oleme püüdnud pidurdada arstide ja õdede lahkumist välismaale. Palgatõus on vajalik ka selleks, et tagada Eesti inimestele maailmatasemel ravimeeskond,» ütles Sikkut.

Sule hinnangul on ooteaja leevendamise võtmekoht ravijärjekorra haldamise süsteemi terviklik arendamine. «Selgelt peab paigas olema, kus, kes ja kui kiiresti hindab, millisele teenusele patsient peab pääsema.» Ta leiab, et võtmesõna on digiregistratuur, e-konsultatsiooni laiendamine ning kõigi raviasutuste koostöö tõhustamine.

Sama meelt on Joller, kelle sõnul on abiks just e-konsultatsioon, mida üha rohkem arste kasutab. «Tulemuseks on lühemad ravijärjekorrad ja õiged patsiendid õigel ajal õige arsti vastuvõtul. Rahul on nii eriarstid, perearstid kui ka patsiendid.»

Nii Parv kui Sikkut on seisukohal, et ravijärjekordi aitab lühendada haiguste ennetus. «Me peame tervist hoidma ja olema terviseteadlikumad. Kui inimene ise ei kanna oma tervise eest hoolt ega kasuta tervishoiu pakutavaid võimalusi, et oma tervist kontrollida ja haiguseid ennetada, siis palju kallimad tagajärjed maksame kõik koos kinni,» tõdes Parv.

«Ravijärjekorrad hakkavad lühenema siis, kui inimesed saavad suure osa vajalikust abist pererstidelt ja -õdedelt, tervishoius toimub koostöö, mitte konkurents, e-lahendused toetavad infovahetust, patsiendikesksust ja arsti raviotsuste tegemisel ning elukeskkond toetab tervise hoidmist,» lisas Sikkut.