3 ajuaneurüsmi riskifaktorit, mida saad ise kontrolli all hoida

Juba 20 minutit peale viimast sigaretti hakkab normaliseeruma vererõhk ja pulss.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Aneurüsm ehk ajuarteri laienemine võib olla kaasasündinud või elu jooksul tekkinud. Enamasti ei tekita see kaebusi, vahel ehk peavalu, iiveldust, pearinglust jm, kuid lõhkemise korral tekivad eluohtlikud sümptomid. 

Aneurüsmi rebenemisel võib tekkida ajuverejooks või insult, mis võib abi hilinemisel lõppeda surmaga, kirjutab Readers Digest. Aneurüsm tekib pigem eakamatel, 65+ vanuses inimestel, kuid pole välistatud ka noorematel, kes on oma tervise juba varakult käest lasknud. Ajuarteri laienemist on võimalik mõnel määral ennetada, kui väldid meelemürke ning jälgid oma vererõhu - need on peamised riskifaktorid, mida saad ise kontrolli all hoida. 

Kõrge vererõhk. Seda peetakse paljude haiguste riskifaktoriks (infarkt, insult, ajuaneurüsm jm). «Kui veri pulseerib kõrgel rõhul vastu arterite nõrka kohta, on aneurüsmi teke ja suurenemine üsna tõenäoline. Kui aneurüsm on suurem, võib see rõhumuutusel tekitada veritsust,» iseloomustas neuroradioloog David Miller. Kõrge vererõhk võib niigi artereid kahjustada ja nõrgemaks muuta, mis tõstabki aneurüsmi esinemissagedust. Näiteks meditsiiniajakirjas Stroke avaldatud hiirte peal tehtud uuring näitas, et vererõhu stabiliseerumine aitas vältida juba olemasolevate aneurüsmide lõhkemist. Kõrget vererõhku saab aga kontrolli all hoida tervislik elustiili ning vajadusel ravimitega. 

Suitsetamine. Kopsuvähk pole ainus terviserisk, mis ähvardab suitsetajaid. Hinnanguliselt 70-80 protsenti inimestest, kel on ajuaneurüsm, on praegused või endised suitsetajad, nentis Joseph P. Broderick Cincinnati Ülikooli neuroloogiaosakonnast. Suitsetamist peetakse kolmekordseks riskifaktoriks ajuaneurüsmi kõigis aspektides (teke, lõhkemine, esinemissagedus). Milleri sõnul ahendab ja nõrgestab veresooni just nikotiin ning see omakorda võib tekitada ka teist riskifaktorit, kõrget vererõhku. 

Narkootikumide tarvitamine. Kokaiini ja amfetamiini peetakse ajuaneurüsmi tekkel kõige tõenäolisemateks riskiteguriteks, sest ka need tõstavad vererõhu ohtlikku kõrgusesse. «Me näeme aneurüsmide lõhkemist juba noorematel inimestel, kes on narkootikumide tarvitajad,» tõdes Miller. Narkootikumide tarvitajate ajus on näha ohtralt teisigi väikseid veresoonte väärarenguid, mida põhjustab just meelemürkide kuritarvitamisel tekkinud järsk vererõhu tõus.

Tagasi üles