Eesti kalaliik aitab teadlastel vähki ravida

Lõuatud silmud kannavad endas võimsat molekuli, mis aitab ravimid üle vere-aju barjääri kahjustatud kohta ja annab pikendatud mõjuaja kokkupuutes ajurakkudega. Foto: Hans-Joachim Schneider / PantherMedia / Hans-Joachim Schneider

Teadlased loodavad vana kalaliigi abil tõhusalt manustada inimajusse ravimeid, mis aitaksid vähi ja insuldi puhul olukorda oluliselt parandada.

Silmud on ühed vanemad kalad, kelle luudeta lõuad on palistatud paljude hammastega, ning kes imevad end nende abil tihti teiste kalade külge ja toituvad nende verest, vahendab Medical News Today. Nad elutsevad nii jõgedes kui järvedes, sealhulgas Eestis.

Hiljutises uuringus vaadeldi silmude immuunsüsteemis esinevaid molekule, mille nimeks on «muutuvate lümfotsüütide retseptorid». Uurijate jaoks muutis molekuli paeluvaks selle siht ja võime rünnata rakuvälist maatriksit, mis toestab rakke, mida see ümbritseb. Maatriks on oluline osa kesknärvisüsteemist, mis pani teadlased juurdlema, kas molekuli ei saaks kasutada selle kaudu raviainete suunamiseks ajusse, et edendada kasvajatest, insuldist ja muudest haigustest paranemist.

Raviainete ajusse saamine on alati olnud problemaatiline, kuna organit kaitseb vere-aju barjäär, mis tõkestab potentsiaalselt ohtlike ainete sattumist ajusse. See takistab ühtlasi ka paljude ravimite ajusse jõudmist.

Mõne tervisprobleemi korral vere-aju barjäär nõrgeneb, lastes sisse võimalikud ohud, aga samuti võimaldades ligipääsu ravimitele.

Teadlaste huviorbiidis oli võimalus muutuvate lümfotsüütide retseptorite abil kanda agressiivse vähi korral ebastabiilseks muutunud vere-aju barjäärist üle raviained otse kahjustuseni. Tavaliselt silmult saadavad retseptorid ajju ei pääseks, küll aga selle talitluse häirumise korral. Retseptorite külge kinnitati raviaine kõnealuse vähi ravimiseks.

Uurijad katsetasid oma teooriat hiirtel, kel oli progresseeruv ajuvähk. Eksperimentaalse kombinatsiooniga ravitud näriliste eluiga pikenes. Teadlased lisavad, et silmu retseptori kasutamine «sõidukina» võimaldaks ajusse viia ka tunduvalt suuremas koguses raviainet. Kalalt pärinevad retseptorid on nagu käsn, mis imab ravimit nagu vett, ja selle kontsentratsioon saab ajus suurem.

Kala retseptorid lahendavad veel ühe probleem. Nimelt on ajurakud tihti iseenda vaenlased, kuna ei lase võõraid aineid endale ligi. Kui neid toestav ja kaitsev struktuur kõnealuse aine tõttu ebastabiilseks muutub, on tagatud pikem mõjuaeg, mil ravim saab olla ajurakkudega kokkupuutes.

Teadlased katsetavad silmudelt pärinevat võimsat molekuli praegu ka teiste haigustega, lootes näha paranevat ravitulemust.

Uuring avaldati teadusajakirjas Science Advances.