/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/18/11874520t1he6eb.jpg)
Möödunud nädalal avaldas maailma terviseorganisatsioon (WHO) esimesed ametlikud juhised dementsuse ennetamiseks, pannes nimekirja etteotsa aktiivse liikumise.
Need harjumused aitavad edukalt dementsust ennetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
WHO peamised soovitused dementsuse ning kognitiivse võimekuse languse ennetamiseks on veel suitsetamise lõpetamine, tervislikult toitumine ning alkoholi kuritarvitamise vältimine, edastas HuffingtonPost. Riske aitab vähendada ka see, kui inimene hoiab oma kõrge vererõhu või koleteroolitaseme ning diabeedi ravimitega kontrolli all.
WHO ekspert Neerja Chowdhary rääkis, et juhiste koostamisel ei vaadeldud kanepi suitsetamise riski ega võetud arvesse keskkonnategureid, kuigi on leitud nappe seoseid dementsuse ja keskkonnasaaste vahel. Liialt vähe tõendeid on ka selle kohta, et kehv uni soodustab dementsuse väljaarenemist, mistõttu ei toodud seda juhistes välja. Leitud on ka seda, et toidulisanditest pole dementsuse ennetamisel kasu ning nende suured doosid võivad pigem isegi kahjulikuks osutuda. Uuringutulemused pole seni soosinud ka aktiivse sotsiaalse suhtluse ega antidepressantide manustamise märkimisväärset rolli dementsuse ennetamisel.
Dementsus mõjutab maailmas ligi 50 miljonit inimest ning iga aastaga lisandub keskmiselt 10 miljonit uut juhtu. Arvatakse, et aastaks 2050 dementsete arv kolmekordistub ning aastaks 2030 läheb nende hooldamine maksma ligi 2 triljonit dollarit.
«Kuna dementsusele täna ravi ei ole, on oluline keskenduda mõjutatavate riskitegurite kontrolli all hoidmisele, millega saaks haiguse teket vältida või aeglustada,» kirjutas WHO spetsialist Ren Minghui raportis. «Paljud dementsuse riskitegurid kattuvad muude mittenakkuslike haiguste omadega, mistõttu ongi võtmesõnad tubaka vältimine, tervislik toitumine ja südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamine.»
Kuigi vanus on teadaolevalt kognitiivse võimekuse languse tugevaim riskitegur, ei ole õige öelda, et dementsus käib nagunii vananemisega kaasas. «Viimase 20 aasta jooksul on mitmed uuringud näidanud seoseid dementsuse ja elustiilitegurite (vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine, ebatervislik toitumine, alkoholi kuritarvitamine jm) vahel,» kirjeldab WHO raport.
USA Alzheimeri tõve ühingu peadirektor Maria C. Carrillo rõhutas, et aina enam ilmneb olulisi tõendeid selle kohta, et inimesed saavad oma tegevusega dementsust ennetada. «Alustage kohe – kunagi pole liiga hilja omandada tervislikud harjumused,» lisas ta.