:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/05/21/12186407t1hbddb.jpg)
Terviseamet ja Tartu Ülikool hakkavad uurima põlevkivitööstuse saasteainete mõju inimestele.
Üle mitmekümne aasta hakatakse uurima põlevkivitööstuse mõju inimeste tervisele (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseamet ja Tartu Ülikool alustavad uuringuga, mille eesmärgiks on selgitada välja biomarkerid, mis aitaksid näidata kui suurel hulgal jõuavad põlevkivisektorist pärinevad saasteained elanikkonna organismi.
«Põlevkivisektorist lendub jätkuvalt hulgaliselt saasteaineid, mis sissehingatuna jõuavad inimeste organismi, ütles Märten Lukk, terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik. «Biomonitooring on teaduslik meetod, mis võimaldab hinnata inimese kokkupuudet keskkonnamõjuritega ja nende toimet tervisele, põhinedes veres, uriinis, juustes, rinnapiimas jm leiduvate saasteainete keemilisel analüüsil.»
Viimased biomonitooringud Ida-Virumaal jäävad mitmekümne aasta taha. Aastatel 1982-1987 viis Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi läbi metallide biomonitooringu uuringu elanikkonna seas ja 1990ndatel toimusid benseeni jt saasteainetega kokkupuute uuringud Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötajatel. Lukk’i sõnul on näiteks juusteproovid osaliselt alles ning ootavad Terviseameti arhiivis analüüsimist. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru arvates annaks praeguste ja eelnevate proovide analüüs väga olulist informatsiooni sellest, kuivõrd on muutunud Ida-Virumaa keskkonna saastatus ja selle jõudmine inimorganismi. «Küll on siin ka piiranguid, sest juustest saame analüüsida eeskätt vaid raskemetalle, aga põlevkivisektorist johtuvaid saasteaineid on seal veel teisi,» ütles Orru.
Uuringu käigus leitakse, milliseid biomarkereid kasutada ning milliseid aineid ja milliste meetoditega seal analüüsida. Uuringu tulemused on otseseks sisendiks biomonitooringu alustamiseks Ida-Virumaal ja mujal Eestis. Euroopas on käivitunud inimese biomonitooringu võrgustik ning Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kes pole sellega liitunud. Uuringu tulemused annavad aluse biomonitooringute alustamiseks, mille põhjal saab tulevikus vajaduse korral täiendada keskkonnaalaseid meetmeid, mis vähendavad veelgi põlevkivitööstuse negatiivset mõju elukeskkonnale.
Aastatel 2018-2020 läbi viidavat uuringut «Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), esimene etapp –biomarkerite väljaselgitamine rahastab» Keskkonnainvesteeringute Keskus. Analüüsi läbiviimiseks korraldatud riigihanke võitis Tartu Ülikool.