Tasub teada: kuidas ära tunda eluohtlikku kuumarabandust?

Päevitajad Austraalia Melbourne'i rannal.

FOTO: EPA/Scanpix

Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui kehatemperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. 

Kehatemperatuur võib 10-15 minutiga tõusta kuni 41°C või rohkem. Kuumarabandus võib põhjustada surma või püsiva puude kui kiiresti esmaabi ei osutata, hoiatas terviseamet. 

Millised on kuumarabanduse sümptomid?

Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla:

  • Kõrge kehatemperatuur (üle 39°C);
  • Punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud);
  • Pulsisageduse kiirenemine;
  • Tuikav peavalu;
  • Peapööritus;
  • Iiveldus;
  • Meeltesegadus;
  • Teadvusetus.

Kuidas aidata kuumarabanduse ohvrit?

Kui kuumarabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Kutsu kohe kiirabi. Kuni abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:

  • Toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika;
  • Jahuta kannatanu kiiresti, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid. Näiteks paiguta inimene jaheda dušši alla; pritsi aiavoolikust jahedat vett või niisutada teda jahedasse vette kastetud käsnaga, märgade jahedate rättide või paberiga. Võimalusel lehvita talle jahedamat õhku (ventilaator, konditsioneer jne);
  • Mõõda aegajalt tema kehatemperatuuri ja jätka jahutamist, kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39°C.

Äärmusliku kuumusega on Eesti oludes tegu siis, kui õhutemperatuur on suve tavapärasest keskmisest temperatuurist oluliselt kõrgem (25°C ja üle). Tallinna kiirabiarstide sõnul hakkavad tervisehädad endast märku andma juba 25-kraadise kuumusega. 

Oma tervise kaitsmiseks sellises olukorras tuleb võimalusel püsida jahedamates ruumides või järgida järgmisi nõuandeid:

  • päikese käes viibides kasuta päikesekaitsetooteid, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest;
  • päikesekaitsetooteid tuleb kanda nahale regulaarselt ja piisavas koguses;
  • väldi pikaajalist päikese käes viibimist keskpäeval, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem;
  • väldi organismi vedelikukaotust - joo võimalikult palju vedelikku, soovitavalt gaasita mineraalvett. Ära oota janu tekkimist, juua tuleb 2-4 klaasi vedelikku tunnis;
  • kanna päikese eest kaitsvaid heledaid avaraid riideid, peakatet ja päikeseprille;
  • hoia imikuid ja väikelapsi otsese päikesekiirguse eest;
  • kasuta päikesekaitsevahendeid ka kergelt pilvise ilmaga, sest 90 protsenti UV-kiirgusest tungib läbi pilvede;
  • vesi pakub UV-kiirguse eest minimaalset kaitset ning veest peegeldunud kiired võivad riski suurendada;
  • päevitada ei tohi mõne ravimi tarvitajad (küsige selgitusi arstilt või apteekrilt);
  • kuumus ja päike on vastunäidustatud osa krooniliste ja nakkushaiguste puhul;
  • ära liialda kohvi ja alkoholiga, sest need suurendavad vedelikukadu;
  • ära jäta väikelapsi ja lemmikloomi üksi suletud autosse;
  • võimalusel piira füüsilist tegevust kuuma käes;
  • parim jahutaja on konditsioneer, ruumi jahutamiseks võid kasutada ka ventilaatorit.

Populaarne

Tagasi üles