Tasub teada: kuidas ära tunda eluohtlikku kuumarabandust?

Päevitajad Austraalia Melbourne'i rannal. Foto: EPA/Scanpix

Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui kehatemperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. 

Kehatemperatuur võib 10-15 minutiga tõusta kuni 41°C või rohkem. Kuumarabandus võib põhjustada surma või püsiva puude kui kiiresti esmaabi ei osutata, hoiatas terviseamet. 

Millised on kuumarabanduse sümptomid?

Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla:

• Kõrge kehatemperatuur (üle 39°C);
• Punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud);
• Pulsisageduse kiirenemine;
• Tuikav peavalu;
• Peapööritus;
• Iiveldus;
• Meeltesegadus;
• Teadvusetus.

Kuidas aidata kuumarabanduse ohvrit?

Kui kuumarabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Kutsu kohe kiirabi. Kuni abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:

• Toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika;
• Jahuta kannatanu kiiresti, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid. Näiteks paiguta inimene jaheda dušši alla; pritsi aiavoolikust jahedat vett või niisutada teda jahedasse vette kastetud käsnaga, märgade jahedate rättide või paberiga. Võimalusel lehvita talle jahedamat õhku (ventilaator, konditsioneer jne);
• Mõõda aegajalt tema kehatemperatuuri ja jätka jahutamist, kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39°C.

Äärmusliku kuumusega on Eesti oludes tegu siis, kui õhutemperatuur on suve tavapärasest keskmisest temperatuurist oluliselt kõrgem (25°C ja üle). Tallinna kiirabiarstide sõnul hakkavad tervisehädad endast märku andma juba 25-kraadise kuumusega. 

Oma tervise kaitsmiseks sellises olukorras tuleb võimalusel püsida jahedamates ruumides või järgida järgmisi nõuandeid:

• päikese käes viibides kasuta päikesekaitsetooteid, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest;
• päikesekaitsetooteid tuleb kanda nahale regulaarselt ja piisavas koguses;
• väldi pikaajalist päikese käes viibimist keskpäeval, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem;
• väldi organismi vedelikukaotust - joo võimalikult palju vedelikku, soovitavalt gaasita mineraalvett. Ära oota janu tekkimist, juua tuleb 2-4 klaasi vedelikku tunnis;
• kanna päikese eest kaitsvaid heledaid avaraid riideid, peakatet ja päikeseprille;
• hoia imikuid ja väikelapsi otsese päikesekiirguse eest;
• kasuta päikesekaitsevahendeid ka kergelt pilvise ilmaga, sest 90 protsenti UV-kiirgusest tungib läbi pilvede;
• vesi pakub UV-kiirguse eest minimaalset kaitset ning veest peegeldunud kiired võivad riski suurendada;
• päevitada ei tohi mõne ravimi tarvitajad (küsige selgitusi arstilt või apteekrilt);
• kuumus ja päike on vastunäidustatud osa krooniliste ja nakkushaiguste puhul;
• ära liialda kohvi ja alkoholiga, sest need suurendavad vedelikukadu;
• ära jäta väikelapsi ja lemmikloomi üksi suletud autosse;
• võimalusel piira füüsilist tegevust kuuma käes;
• parim jahutaja on konditsioneer, ruumi jahutamiseks võid kasutada ka ventilaatorit.